FOTOD: Vaata, milline hakkab tulevikus välja nägema Kalaranna piirkond!
1. veebruaril lõppes Kalaranna tn 1 kinnistu arhitektuurivõistlus, kuhu esitati tähtajaks 11 kavandit. Nendest viis parimat olid "Kesk-Küla," "Klaiva," "Marmelaad," "Merekodu" ja "Pärandmaastik". Võitjaks kuulutati projekt nimega Kesk-küla, mille koostasid Kadarik Tüür Arhitektid OÜ(KTA). Auhinna võttis vastu arhitekt Mihkel Tüür.
Žürii hindas Kadarik Tüür Arhitektid OÜ “Kesk-Küla” töös tugevat ja selget üldist kontseptsiooni, millel on omanäoline linnaehituslik idee lahtise hoonestuse ja kvartalisisese osaliselt kaetud väljakuga, mida läbivad läbimõeldud liikumissuundadega jalgteed.
“Kesk-küla” arhitektuurne lahendus arvestab Kalaranna potentsiaali kesklinnaliku äritänavana. Hoonestuse puhul hinnati nii katuseaedade ja rõdude lahendusi, mis arvestavad, et ala on eri tasapindadelt hästi vaadeldav, kui ka seda, et enamikel korteritest on head vaated, kas merele, väljakule või tänava-alale.
Arhitektuurivõistluse III koha vääriliseks tunnistati Arhitektuuribüroo Pluss OÜ võistlustöö “Merekodu” ja arhitektuuribüroo Kolm pluss üks OÜ võistlustöö “Marmelaad”. Kolmanda koha võidutööd pälvisid 12 500 euro suuruse preemia.
Arhitektide liidu liitkme Margit Mutso sõnul oli võistlus suur ja hõlmas erinevaid teemasid, sest ka planeeritav ala on ise suur. "Võistluse puhul on tavaline et otsitakse tugevat ideed, millega saab igas suunas edasi minna. Pidasime oluliseks, et mõeldaks palju avalikule ruumile, et Kalaranna tänav oleks avatud inimestele, et oleks põnev pargilahendus."
Tema sõnul olid lõige nõrgemad osad pargi ja väliruumi lahendus, sellega ei olnud ilmselt aega väga palju tegeleda, otsiti pigem elamukvartalile oma identiteeti. Haljastusspetsialisti olid palganud kõrvale vähesed. Edasises arengus on oluline, et põhiidee jääks alles ja edasi saab kujundada kõigile sobiva aktiivse linnaruumi. Ühed pakkusid väiksemastaabilist ja tihedat linnaruumi ja teised, kes pakkusid suuremaid mahte. Valisime välja hindamisele erinevad stiilid," rääkis Mutso.
Tallinnaal linna peaarhitekt Endrik Mänd ütles, et protsess, milleni täna jõudnud oleme, on olnud väga keeruline ja kõigil on erinevaid arvamusi. "Ka linnal on tulnud vastu võtta keerukaid otsuseid ja meie valik oli see, et detailplaneeringu menetluses ei järgi me tavapäraseid protseduure, vaid jätsimegi arhitektuurikonkursi otsustada mitmeid tahke."
