Viimastel päevade börsilangustest ajendatuna soovitab Äripäev investoritel momendil Tallinna börsi aktsiatesse investeerimisest hoiduda.

Me oleme veendunud, et käesolev aasta ei lähe Eesti majandusajalukku kui järjekordne börsikrahhi aasta, aga me arvame, et investoritel tuleb rahulikum uni, kui nad võtavad praegu aktsiatesse investeerimisel aja maha.

Madalat joont on tark hoida seetõttu, et aktsiahindade tuleviku osas lähevad arvamused lahku. Osad on veendunud, et tegemist on lühiajalise langusega, mis on ootuspärane, arvestades eelmisel aastal kiiresti kerkinud aktsiahindu. Näiteks Tallinna börs tõusis eelmisel aastal pea 50 protsenti. Teised ennustavad aga tõsisemaid tagasilööke.

Sogases vees võib küll üritada püüda suurt kala, kuid sellisel juhul tuleb kindlasti arvestada investeeringu uppumise võimalusega.

Välisfondide jaoks on Balti väärtpaberiturgude atraktiivsus vähenenud ja juba aasta algusest saati on välisfondid oma raha Balti börsidelt välja tõmmanud. Äripäev kirjutas kaks kuud tagasi, et välisfondide jaoks on Balti riikide ettevõtete aktsiad tõusnud piisavalt ja vaatamata soodsale majandusseisule suundutakse uutele jahimaadele (vt “Investeerimisfondide raha voolab Eesti börsilt välja” ja juhtkirja “Madalrõhkkond Tallinna börsil jätkub”, ÄP 20.03.2006).

Selles artiklis ütles Hansa Investeerimisfondide fondijuht Alvar Roosimaa, et suurem osa investoritest jääb alati müümisega hiljaks, sest raha liigub aktsiatesse siis, kui turg läheb üles, ja võetakse välja alles siis, kui langus käes.

Tundub, et praegu on Tallinna börsil kätte jõudnud periood, kus välisfondide pessimism on jõudnud ka kohalike investoriteni ning suurema languse kartuses tormatakse aktsiaid müüma. Raske on ennustada, kui kaua pessimistlikud meeleolud kestavad, ja seetõttu me soovitamegi aktsiatesse investeerimisest momendil hoiduda.

Erinevad analüütikud muidugi rahustavad investoreid ja kinnitavad, et viimaste päevade hinnalangus on muutnud mitme börsifirma hinna ostjatele atraktiivseks.

Äripäev aga soovitab mitte üritada turgu üle kavaldada ning oodata selle asemel, kuni olukord rahuneb ja tekib suurem kindlus, et langustrend on murtud.

Kuigi 1997. aastaga võib tuua ja leida mitmeid paralleele, ei pea Äripäev 1997. aasta börsikrahhi kordumist tõenäoliseks. Seda eeskätt seetõttu, et kuue aasta taguse ajaga võrreldes on börsile voolanud vähem laenuraha. Börs ei ole momendil eestlaste hulgas popp. Palju popim on näiteks kinnisvaraturg.

Tallinki emissioon eelmise aasta lõpus süstis küll eestlastesse taas börsi suhtes paraja annuse optimismi, aga laevafirma aktsia kiire vajumine mõjus kainestavalt.