Kui helistan Milderile, et teda toimetuse kolleegiumi otsusest teavitada, õnnitleda ja intervjuu kokku leppida, tundub Milder toru teises otsas pisut skeptiline ja uurib, kas Äripäev püüab kuidagi oma süütunnet kompenseerida.

Üldiselt on Milder suheldes pigem reserveeritud ja tagasihoidlik, vahest isegi pisut mõtlik ja äraolev. Teised ärimehed iseloomustavad Milderit kui sümpaatset, intelligentset ja äärmiselt eesmärgikindlat inimest, nemadki räägivad Milderiga peamiselt tööst ja vähem eraelust. Temaga kokku puutunud inimeste jaoks on tegemist visionääriga, kes püstitab endale eesmärgi, valib inimesed ja viib siis oma visiooni täide.

“Kuidas nüüd öeldagi,” vajub hetkeks mõttesse kolleeg ja sõber Gunnar Kraft, ASi Sangar juht, kui temalt küsida, miks Milderit nii kõrgelt hinnatakse. “Ta peab teistest lugu ja see on mõnes mõttes vastastikune.”

Viimased kolm aastat on Milder tegelenud ühe suure visiooniga. Umbes aastatel 2000–2001 vaatasid inimesed Baltikas üksteisele otsa ja otsustasid, et kui nad nüüd kohe ei vii ellu pöörast visiooni ega muuda Baltikat tootmisettevõttest jaekaupmeheks, ei juhtu seda kunagi. Tänaseks peaks eestlastele Baltikaga seostuma sadade õmblejate asemel näiteks Viru Keskuses asuv Montoni kauplus.