Ajaloolise puitmaja soojustamisel väldi vigu

Ajaloolise hoone soojustamisel võivad sobimatud võtted ja materjalid maja kergesti hävitada. See, milliseid materjale ja võtted kasutada vana hoone lisasoojustamisel, sõltub hoone tüübist. Kui puidu niiskusesisaldus on alla 15%, lakkab seente elutegevus.

Mõned lahendused, mis on igati omal kohal uute hoonete ja sõrestikmajade puhul, võivad palkhoonete juures kergesti probleeme põhjustada.

„Puitsõrestikmajade puhul toimib ju hästi lahendus, kus on paigaldatud tuuletõkkeplaadid, soojustus, aurutõke, kipsplaat. Samas palkhoonete osas tehakse väga palju ehitusvigasid sarnasel viisil mineraalvillade kasutamisega, eriti esimese korruse vundamendi piirkonnas. Tootjad hoiatavad, et niiskus ei tohi materjali sisse sattuda, rõhutavad aurutõkke paigaldust, ent vana hoone puhul on ideaalne paigaldus mõnikord võimatu,“ lausub SRIKi restaureerijate ühenduse liige Vallo Varik. „Vundamendi lähedal lõpeb asi liigagi sageli ulatuslike seenkahjustustega, seda siis niiskuse ning temperatuurierinevuste koosmõjus. Vanadel majadel ei ole vundamendil hüdroisolatiooni ja seal peab võimaldama niiskuse välja kuivamist.“

Mehe sõnutsi kasutatakse palkmajade lisasoojustamisel ka umbseid materjale, kombineeritakse kilesid, mineraalvilla ning puitu. Auru mitte siduva materjali märgumine viib aga külmasildade ja lõppkokkuvõttes seentele soodsa keskkonna tekkimiseni: „Seente
eluks on vaja niiskust, sooja ja seisvat õhku ja need tingimused on valesti soojustatud vundamendi juures olemas. Olen näinud liigagi palju selliseid kurbi näiteid ja lammutusele läinud maju.“

Variku kinnitusel tahab palkhoone mõlemas suunas kuivada ning juhul, kui sein renoveerimise käigus ühelt poolt mittehingava materjaliga kaetakse, siis pole niiskusel kuhugi minna: „Seest täiesti umbseks ehitatud maja võib päästa vaid mehaaniline täiskomplektne ventilatsioon …“.

Vana maja soojustamisel tehtud vead ilmnevad Variku kinnitusel sageli alles aastate pärast, mil midagi parandada on juba hilja. „Seente peiteaeg võib olla 5-15 aastat, sageli pole ehitusfirmat enam olemaski ja nad ei näe objekte, millega tegelen.“ Variku kinnitusel hästi hooldatud vana maja uisapäisa ümber ehitama ei tasu hakata. „Kui aknad-uksed on korras, maja värvitud ja küttearved mõistlikud, ei ole vaja tormlema hakata,“ on ta kindel. „Võib juhtuda, et mõni tänapäevane materjal osutub konfliktseks.

Kindlasti tuleb end kurssi viia probleemidega, mis majatüübiga võivad seonduda. Kindlasti sobib parandamiseks sama lahendus, mida originaalis ehitamisel kasutatud on.

VANA MAJA RENOVEERIJALE

• Palkmaja puidust sisepinnale sobivad hästi pabertapeet ja paberpapp. Kui maja on väljast korralikult värvitud, on tegemist veetõkkega, mis ei lase konstruktsioonil niiskuda. Linaõlivärv on väga hea veetõke.
• Kipsplaadi kasutamisel tuleb arvestada, et kahekordne vana maja võib niiskudes ja kuivades liikuda paar sentimeetrit ülesalla. Seega ei sobi kipsplaat kandvaks lahenduseks.
• Vanadel majadel ei ole vundamendil hüdroisolatsiooni. Kindlasti peab võimaldama niiskuse välja kuivamist.

Allikas: meediapilt.ee