Aktsiisipoliitika teeb veinist luksuskauba
“Viimase kahe aastaga on lahja alkoholi müük kasvanud kõigest kaheksa protsendi võrra, samas kui poeviinaturg kerkis 50%,” kirjeldas Eesti alkoholiturul toimuvat A.Le Coq’i Tartu õlletehase juht Tarmo Noop möödunud nädalal Postimehes ilmunud intervjuus.
Eestlaste alkoholitarbimise suurenemine on riigile ja maksumaksjale kulukas trend. Probleemi muudab teravamaks see, et alkoholitarbimise kasvu põhjuseks on kange alkoholi müügikäibe suurenemine. Statistiliselt võib viina tarbimine suureneda tänu salaviina osa vähenemisele. See ei ole ainus põhjus, sest salaalkoholi osa kahaneb aastas ainult mõne protsendi võrra.
Võib öelda, et eestlane tarbib alkoholi tagasihoidlikult võrreldes näiteks sakslaste ja prantslastega ja seetõttu nähakse meil alkoholitarbimise suurenemist liiga mustades toonides. Sakslased ja prantslased tarbivad aastas alkoholi umbes liitri rohkem kui eestlased. Erinevus tuleb sellest, et Lääne-Euroopas juuakse lahjat alkoholi rohkem. Prantsusmaal tarbitakse veini ühe elaniku kohta üle 10 korra ja Saksamaal 4 korra rohkem võrreldes Eestiga.
Eestlased eelistavad veinile viina, sest võrreldes viina hinna ja meie ostujõuga on vein Eestis liiga kallis. Põhjuseks Eesti riigi ebaõnnestunud aktsiisipoliitika. Tundub, et riigi jaoks ei ole alkoholi tarbimise kasv probleemiks. Mida arvukamalt purjus eestlasi, seda rohkem laekub eelarvesse tulusid ja mõnusam on poliitikutel riiki juhtida. 2003. aastal loodab riik alkoholiaktsiisist teenida 1,24 miljardit krooni.
7. märtsi Arteris tõestasid Eesti arstiteadlased, et alkoholi tarbimine toob riigile rohkem kulusid võrreldes aktsiisimaksust teenitud tuluga. Eestis moodustavad vigastussurmad 12–13% suremusest. Vigastuste üheks põhjuseks on alkohol. 1999. aastal läksid vigastussurmad ja ellujäänute ravi maksma 1,6 miljardit krooni. Arstiteadlased nägid probleemi lahendusena alkoholi müügi ja reklaami piiramist ning alkoholi kallinemist ehk senise alkoholipoliitika karmistamist.
Äripäev näeb teistsugust võimalust. Keelamise ja piiramise asemel tuleb inimeste alkoholitarbimise harjumusi muuta ja suunata nad rohkem tarbima lahjat alkoholi. Siin on kaks lahendust: tõsta kange alkoholi või alandada lahja alkoholi aktsiisimäära. Viina aktsiisimäära tõstmine on vesi salaviina tootjatele. Selle sammuga on võimalik küll probleemi peita, kuid mitte leevendada.
Äripäev peab õigeks veini aktsiisist vabastamist. Seda ei takista ka Euroopa Liidu nõuded, millele tavaliselt Eesti ametnikele ja poliitikutele meeldib viidata, kui on kavas aktsiisimäärasid kergitada. Euroliidus on veini minimaalseks aktsiisimääraks 0 krooni, Eestis on 100 liitri veini aktsiisimäär 1040 krooni. Langetamisruumi on piisavalt.
