Majandusarengu kiirenemist toetab eurotsooni kiirenev majanduskasv ja intresside alanemine, välisturgudel nõudluse suurenemine Eesti toodete ja teenuste järele, investeeringute mahu ja sisemaise tarbimise kasv.
Võimalik on ka negatiivne stsenaarium, mille võib põhjustada Ühendriikides toimuv. Ei õnnestu USA majanduse n.ö pehme maandamine, Ameerika väikeinvestorite ja tarbijate seas tekib paanika ning USA kogutoodang hakkab vähenema. Probleemid kanduvad Aasiasse ja Euroopasse ning mõjutavad Eesti majandust. Esmalt tõusevad intressid, väheneb välisnõudlus, osa Eesti ettevõtteid satub aasta teisel poolel raskustesse.
Ühendriikide majanduse edasise käekäigu kohta on praegu väga raske midagi öelda. Oluline on see, mis juhtub esimeses kvartalis. Kui esimeses kvartalis kasvab majandus 1-2% ja suuri vapustusi aktsiaturul ei toimu, siis annab see lootust, et Ühendriikide majanduse jahenemine ei kasva üle majanduskriisiks. USA analüütikud arvavad, et majandusolukord võib hakata aasta teisel poolel paranema, aga selle eelduseks on keskpanga jõuline intresside langetamine ning naftabarreli hinna stabiliseerumine 20–25 dollari piires. USAst enam mõjutab Eestit Euroopas toimuv. Euroopa majandusliidrid on seisukohal, et Euroopa majandustele tuleb tänavu hea majandusaasta.
Teine Eesti käekäiku mõjutav pingekolle on Venemaa. Vene majandus kasvas tänu suurtele naftatuludele. Samas ei astunud president ja valitsus jõulisi samme majanduse reformimiseks. Naftamüügist teenitud raha kulutati sotsiaalsete pingete maandamiseks. Analüütikud kardavad, et juba kevadel satub Venemaa majandus raskustesse.
Tarbijahinnaindeks
Inflatsioonitempo alanud aastal kiireneb. Aasta keskmine
tarbijahinnaindeksi (THI) kasv tuleb 5,5-6%. Aasta alguses
toimunud elektrienergia hinna tõus ei pruugi jääda sellel aastal
viimaseks. Tänu käibemaksuseaduse muutmisele tõuseb ravimite
ja soojusenergia hind. Autokütuse hind oluliselt enam ei alane,
pigem on oodata bensiini kallinemist. Tugev kukkumine toimub aga
sidetariifide osas.
Hinnad saavad tõusta, kui inimeste sissetulekud suurenevad ja nad suudavad sama koguse kauba eest rohkem maksta. Vastasel korral on nad sunnitud hindade tõustes tarbimist vähendama, see võib põhjustada hoopis osa kaupade hindade langust. Käesoleval aastal inimeste sissetulekud suurenevad ja see loob soodsama võimaluse toodete või teenuste hinna tõusuks.
Eelarve ja maksupoliitika
2001. a eelarve tuleb ülejäägiga. Kuna valitsuskoalitsioon on
loobunud maksukoormuse vähendamise eesmärgist, siis on
tõenäoline, et maksukoormus järgmisel ja ülejärgmisel aastal
Eestis suureneb. Maksupoliitika osas on olulisemad muutused
seotud töötus-, kutsehaiguse- ja tööõnnetuskindlustusega ning
pensionireformiga. Reformierakond koostab eelnõu füüsilise isiku
tulumaksumäära alandamiseks. eelnõud sellel aastal tõenäoliselt
vastu ei võeta. Võimalik, et kolmikliit saavutab kompromissi, aga
siis tähendab see teiste maksude tõstmist, kinnisvaramaksu
kehtestamist ja deklareeritud tulu avalikustamist.
Eksport ja import
2001. aastal jätkub väliskaubandusmahu kiire kasv. Prognoosime
ekspordi- ja impordimahtudele 40-50 protsendi suurust kasvu.
Eestisse tehtud investeeringud on hakanud ennast ära tasuma,
Eestis toodetud kaubad on muutunud konkurentsivõimelisemaks,
ja seda nii välis- kui kodumaal. Ettevõtted on ennast Euroopa turule
kindlalt kinnistanud ja suudavad ekspordimahtu võrreldes
möödunud aastaga suurendada. Ekspordikasvu võib pidurdada
majanduskonjunktuuri halvenemine USAs, Venemaal ja Aasias.
Kuna aga 75% meie ekspordist läheb Euroopa Liidu riikidesse, siis
ei avalda Ühendriikide majanduse jahtumine Eesti eksportööridele
veel olulist mõju. Ekspordi kasvutempo võib hakata pidurduma
aasta teisel poolel. Impordi kasv on tingitud ostujõu suurenemisest.
2001. aasta jooksevkonto defitsiidiks prognoosime 7-8% SKPst.
Sisemaine nõudlus
Möödunud aastal elavnes tarbimine alles aasta teisel poolel.
Seetõttu ootame käesoleval aastal sisemaise nõudluse järsku
suurenemist. See on tingitud intresside alanemisest, sissetulekute
suurenemisest, tööpuuduse vähenemisest ning pankade ja teiste
ettevõtete poolt pakutavatest erinevatest järelmaksu võimalustest.
Vahepeal kogunenud säästud pöörduvad tarbimisse, kuna
turvatunne tuleviku suhtes suureneb. Senisest veelgi suuremat osa
hakkavad kaupade ja teenuste tarbimisel etendama turistid.
Laenuturg
Intressimäärad langevad 1-2%, mis on eeskätt tingitud eurotsooni
intressitaseme alanemisest. Enim langevad pikaajaliste
europõhiste laenude intressid. Kroonilaenud intressi langust
pidurdab inflatsiooni kiirenemine ja pankade püüd marginaale hoida
või tõsta. Kõige rohkem kasvavad tarbimislaenude mahud, siis
eluasemelaenud, ettevõtluslaenud ja laenud kinnisvara
omandamiseks ning arendamiseks.
Eurotsooni intresside languse mõju Eesti ettevõtjatele võib kahandada võimalik Hansapanga reitingu alandamine, tingituna Leedu Hoiupanga ostmisest.
Investeeringud Välisinvesteeringud suurenevad hüppeliselt tänu suurte objektide nagu Eesti Raudtee, Narva Elektrijaamad ja Tallinna Vee erastamisele. Samuti avaldab välisinvestoritele jätkuvalt positiivset mõju reinvesteeritud kasumi tulumaksust vabastamine. Maksureformiga suurendas Eesti enda atraktiivsust investeerimispiirkonnana ja pani ettevõtjad Eestisse investeerimise võimaluse peale mõtlema. Alanud aastal jõuab osa nendest investoritest konkreetsete projektidega Eestisse. Lisaks välismaistele investeeringutele hoogustub kohalike ettevõtjate investeerimistegevus ning investeeringud põhivarasse suurenevad.
Möödunud aastal oli üheks üllatuseks põhivarasse tehtavate investeeringute vähenemine teisel poolaastal. See võib anda tunnistust majanduskasvu aeglustumisest. Põhjus võib aga olla ka selles, et varasematel aastatel tehtud investeeringud on piisavad, et tootmismahte lähiaastatel suurendada.
Investeeringute mahu suurenemisele aitab kaasa erinevate Euroopa Liidu abiprogrammide käivitamine nii infrastruktuuri korrastamiseks kui maamajanduse edendamiseks.
Keskmine palk ja tööpuudus
2001. aastal tõuseb keskmine palk umbes 15 protsenti ja jääb
5550-6000 krooni piiresse. Palgatõusu taga on kvalifitseeritud
tööjõu nappus, majanduskasvu kiirenemine, tööviljakuse
suurenemise ja ümbrikupalkade vähenemine.
Tööpuuduse osas toimub mõningane vähenemine, kuid järsku muutust ei toimu. Põhjuseks majanduse restruktureerimine, mille tulemusena ei leidu paljudele inimestele Eestis erialast tööd. Ümber- ja täiendõppe võimalused ning töötute koolitamine on endiselt halval tasemel. Mitmed suured ettevõtted kavandavad töötajate koondamist. Tööhõivetalituste kaudu tööotsijate arv ei lange käesoleval aastal alla 47 000 inimese.
Nafta ja bensiini hind
Bensiinihind stabiliseerub praegusel tasemel ehk Eesti tarbijale 9
ja 10 krooni vahemikus. Kütusefirmad pole eriti agarad hinda
langetama, isegi kui maailmaturu hind langeks. Maailmaturul võib
lähikuudel oodata aga nafta kallinemist, sest naftat eksportivate
riikide organisatsioon OPEC soovib vähendada päevatoodangut, et
hoida naftabarreli hind 25 dollari tasemel.
USA dollar
Dollari kursi muutust on raske prognoosida, sest Ühendriikide
majanduse kohal on mitmeid küsimärke. Arvestades USA
keskpanga varasemat tegevust, on tõenäoline, et nende sekkumine
jääb endiselt jõuliseks, üritades hoida stabiilset majanduskasvu.
Selleks langetab keskpank veelgi intresse ja dollar stabiliseerub ca
16 krooni tasemel.
Tallinna väärtpaberibörs
Äripäeva aktsiaindeks tõuseb 30%. Lisatõuke annaks
väikeinvestorite aktiviseerumine, ühinemine Norexiga. Negatiivselt
mõjuvad aktsiaturule ülevõtmise pakkumised börsiettevõtetele ja
börsiettevõtete väike arv.
Uus president
Presidendi valib valijameeste kogu ja selleks saab kolmikliidu ühine
kandidaat, kes ei tule Reformierakonnast. Kolmikliidul on oluline, et
uus president ei hakkaks tegema koostööd Keskerakonnaga ja ei
kinnitaks pärast järgmisi valimisi peaministriks Edgar Savisaart.
Seetõttu kerkib kolmikliidu ühiskandidaadina päevakorda Tunne
Kelam või Andres Tarand. Viimase võimalused kolmikliidu
ühiskandidaadiks saada on paremad. Valijameeste suhtumist
Kelamisse on raske prognoosida ja osale Mõõdukatest on Tarandi
võit väga oluline, sest võimaldab Toomas Hendrik Ilvesel tõusta
erakonna liidriks. Samuti on Tarandi Kadriorgu komandeerimine
kasulik Reformierakonnale ja Isamaaliidule — üks Mõõdukate
peamine häältekoguja järgmistel valimistel ei osale.
Erinevate analüütkute poolt Eestile 2001. aastaks
prognoositud majanduskasv
Trigon Capital 5%
Briti majandusuuringutefirma Consensus Economics 5,3%
Suprema 5,5%
Rahandusministeerium 5,5%
Eesti Pank 5–6%
Konjunktuuriinstituut 6%
Majandusministeerium 6%
Postimees 6%
Ühispank 6%
Rahvusvaheline Valuutafond 6%
Hansapank 6–6,5%
Äripäev 9–10%
