Kas vastab tõele, et kui alla 1500 km lend hilineb üle kahe tunni, siis peab lennufirma Euroopa Parlamendi regulatsiooni järgi kompenseerima: 250 eurot, söögid-joogid ja majutuse, kaks telefonikõne või e-mailide saatmise?

Määrus ise ei näe ette lennuvedaja kohustust maksta kompensatsiooni lennu pikaajalise hilinemise puhul, vaid ainult lennu tühistamise korral. Kuid Euroopa Kohus on oma 2009. aasta ühes otsuses öelnud, et reisijad, kes jõuavad soovitud sihtkohta kolm tundi plaanitust hiljem, peaksid olema võrdsustatud nende reisijatega, kelle lend on tühistatud ehk teisisõnu peaks neil olema õigus saada määrusejärgset hüvitist samadel alustel.

Lennufirma vabaneb kompensatsiooni maksmise kohustusest vaid juhul, kui ta suudab tõestada tühistamise või hilinemise põhjustanud juhtumi erakorralisust.

Kompensatsiooni maksmise kohustusest täiesti eraldiseisev on nn hoolitsuskohustus, mis hõlmab ooteajaga võrreldes piisavat toitlustust, kahte telefonikõned, faksi, emaili vms, ning vajadusel majutust ja transporti ööbimiskoha ja lennujaama vahel. Hoolitsuskohustust peab vedaja ise täitma, mitte reisijale hiljem tema tehtud kulutused kompenseerima. Informatsiooni lennureisija õiguste kohta saab ka ameti kodulehelt.

Kas lennu tühistamine tehnilistel põhjustel on või ei ole "eriolukord" ning kas lennufirma peab selle eest maksma Euroopa Liidu seaduste järgi 250-600 eurot kompensatsiooni.

Tehniline rike lennu tühistamise või hilinemise põhjusena ei ole alati automaatselt erakorraline - kui lennufirma on näiteks jätnud tegemata lennukile korralise hoolduse ning see toob kaasa mingi tehnilise rikke, mis omakorda põhjustab hilinemise/tühistamise, siis seda ei saa lugeda erakorraliseks juhtumiks. Seega ei saa alati üheselt väita, et tehniline rike on või ei ole kunagi erakorraline, seda tuleb alati igal üksikjuhtumil eraldi hinnata.

Ärimees Peeter Rebane soovis 5,5 tundi hilinenud Stockholmi-Tallinna lennu eest saada kompensatsiooni, kuid Estonian Air põhjendas lennu ära jäämist ettenägematu lennugraafikust kõrvalekaldumisega ja ei näinud põhjust kompensatsiooni maksta. Estonian Airi kliendisuhete juht Martin Kaerlepp ütles Delfile, et ettenägematu lennuohutusega seotud vajakajäämine avastati lennu teenindamise käigus, mistõttu ei lubatud lennukit konkreetsele liinile. Täpsemalt ei ole rikkest midagi teada.