Ametiühingud jagasid aovalges lendlehti

Eile hommikul, enne päikesetõusu läksid kümned ametiühingute liikmed Tallinnas ja veel kuues linnas tänavatele, seljas vestid nõudmisega “Alampalgaks 3300 krooni” ja käes pakid lendlehtedega.

Tegemist on esimese ametiühingute korraldatud üleriigilise aktsiooniga, mille eesmärk on värvata töötajaid ametiühingusse, julgustada neid seisma oma õiguste eest ja kutsuda neid toetama 3300kroonise alampalga nõuet. Eile algasid ka uued kolmepoolsed läbirääkimised alampalga asjus. Praegune alampalk on 2690 krooni. See jääks väiksemaks kui pension, mis lähiaastail tõuseb 3000 kroonile.

“Praegune alampalk on naeruväärne, aga meie oludes pole siin naerda midagi. Tööandjad peaks aru saama, et see raha on niigi väike ja võidelda lihtsalt oma mundri au pärast, et ametiühingutele järele ei anna, on tobe,” ütleb ametiühingute keskliidu kontoris inimesi teele saatev Sander Vaikma. “Kardetakse tööandjat ja inimesed ei julge seista oma õiguste eest. Neid tuleb julgustada,” ütleb Tallinnas Vabaduse väljakule lendlehti jagama kiirustav Prisma keti ametiühingu usaldusisik Tiiu Uuemäe. Tema mõtteid toetavad elavalt ka teised.

Sama ajal kui keskliidu kontorist lähevad teele transpordi-, teenindus-, kaubandus- ja meditsiinitöötajate esindajad, ootavad raudteetööliste ametiühingu liikmed juba varahommikul saabuvaid ronge. Pärast kaheksat jõuab kolm rongi väikeste vahedega Balti jaama ja viis lendlehtedega naist ning üks mees on ootel.

“See ei ole normaalne, et töötav inimene saab sama palju palka kui pensionär pensioni. Muidugi, meie palgad on kõrgemad, kuid oleme tänaval selleks, et olla nendega solidaarsed, kes saavad miinimumpalka,” räägib hommikujaheduses tööle kiirustavatele inimestele lendlehti jagav Jolan Ševtsov. Ta kuulub raudteelaste ametiühingusse ja teab, et ka neil on miinimumi saajaid — koristajad. Kui palju võiks aga olla neid, kes rongiga Tallinna miinimumpalga eest tööle tulevad või hambad risti ületunde teevad, Ševtsov ei tea. Kuid ta usub, et sellised aktsioonid panevad inimesi tundma, et nad pole üksi. “Julge hundi rind on rasvane, tööandjahirmust tuleb üle saada,” ütleb ta.