Üle 300 000 inimese maailmas on aga liitunud keeruka salavõtme lahendamise võistlusesse RC5, kuhu Eesti arvutipargid samuti oma osa annavad.
Eestist on ülemaailmsetesse teadusarvutustesse lülitunud näiteks Tallinna Soojus, Rahvusraamatukogu, TEA keelekeskus, Äripäeva Kirjastus, Invicta koolitus jne.
Mitu USA firmat, nagu Parabon, Distributed Science ja United Devices, tulevad lähikuudel välja projektidega, kus suuremahulistele arvutustele kaasaitajad saavad selle eest ka raha. Üksikutel teadusasutustel või kontsernidel ei piisaks uue hajusarvutusprojektidega sarnaste tulemuste saavutamiseks võimsamastki arvutisüsteemist.
Distributed Science Inc’i turundusjuht Armin Lenz ütles eile, et lõplik liitujatele maksma hakatav tasu sõltub projektist, võrgukoormusest jms. “Meie hinnangul saame maksta näiteks Pentium II 400 protsessori aastase arvutusvõimsuse juures umbes 100–120 dollarit, mis samas sõltub ka meile saadetud arvutuste ajast ja kuivõrd konkreetne arvuti 400MHz protsessorist erineb.”
Praeguseks on tasulisteks projektideks loodud Process Tree Networkis registreeritud juba üle 100 000 arvuti, mis ületab kolmekordselt maailma kõige võimsama superarvuti ASCI White mahu. Esimene tasuline projekt on Lenzi sõnul seotud teenuste kvaliteedi uurimisega, kus testitakse erinevate spetsiifiliste serverite ja välja valitud osalejate vahelise internetiühenduse kiiruseid.
Uue meedia reklaamiagentuuri Tuleviku Grupi ASi juht Priit Kallas ütles, et enne arvuti tööjõudluse jagamist kommertsprogrammides osalemiseks peaks ettevõtja endale selgeks tegema, kumb on suurem, kas arvutite tööle kuluv elekter või tasu, mis töö eest saadakse.
“Samas paljudes ettevõtetes ei lülitata arvuteid kunagi ööseks välja, vaid nad teevad oma rutiinseid toiminguid — backup’e, download’ivad uusi viiruse definitsioone jms,” selgitas ta. “Ma küll ei kujutaks ette, et me siin alati arvutid õhtul välja lülitaksime ning kui nad juba käivad, siis miks nad ei võiks oma vaba ressurssi jagada. Ja kui sellest veel ka pisut raha tuleb, on hea.” Kallas ütles, et temal jookseb SETI-programm kogu aeg ning arvuti kasutaja tööd see ei sega.
SETI-programm toimib nii screensaver- kui taustareþiimis. Esimesel juhul aktiviseerub programm ainult siis, kui arvuti on küll sisse lülitatud, kuid seda ei kasutata parajasti. Teise variandi puhul analüüsib arvuti andmeid alati, kui arvuti on sisse lülitatud.
Tasu kõrval on Kallase sõnul oluline ka see, et tegu on väga huvitavate ja samas ka kasulike teemadega.
Kallas ütles, et võimalus projektis osalejatele probleeme tekitada või panna neid kuritahtlikult koode lahti muukima on küll olemas, kuid vähetõenäoline, sest internetis jäävad jäljed hästi näha.
“See on küsimus, et kas julgete interneti kaudu panka minna,” lausus ta. “Kahtlusi võib tekkida, aga see on ikka nii, et mida vähem sa asjast tead, seda rohkem kardad.”
Andmeturbega tegeleva ASi Privador juhatuse esimees Tarvi Martens väitis, et mingisugust ohtu hajusarvutusprojektides osalemisel arvutile ei ole, ka arvuti jõudlus ei vähene. Ainuke oht on selles, et programm võib muude arvutustulemuste hulgas ära saata ka arvutis olevat muud infot. “Kuid see on väga kiirelt avastatav,” lisas ta.
Viimast kinnitas ka häkker Lauri Laupmaa. “Sellega on harjutud, et kõik uued jubinad, mida installitakse, võivad probleeme tekitada. Sellepärast jälgitakse automaatselt, millised ühendused toimuvad ning mis arvutist sisse-välja käib, see ei jää kahe silma vahele,” ütles Laupmaa.
Tema sõnul pole veel juhtunud, et projektide raames viirusi levitataks. “Kõik peavad seda ju endale kasulikuks ja näiteks nii SETI taga olev Bercley Ülikool kui ka Distributed.Net on korralikud organisatsioonid,” lausus ta.
Tarvi Martens ütles, et ta on ka Privadori mitmel töötajal näinud arvutiekraanidel neid hajusarvutusprojektide programme vilkumas. Kui just omavoliliselt servereid arvutama ei panda, siis see, mida iga inimene oma töökoha arvutiga teeb, Martensile muret ei tekita.
Ülemaailmsed hajusarvutusprojektid
*Puerto Rico observatooriumi andmete põhjal
maavälise intelligentsi otsing SETI@home (üle
2 miljoni osaleja, sh Eestis 1000)
vähirakkude erinevatele rohtudele reaktsiooni
äraarvamine koostöös USA rahvusliku
*vähiinstituudi ja Paraboniga
*kemoteraapia kõrvalnähtude vähendamise
meetodite otsing (Parabon)
*gripi ravi väljatöötamine (Popular Power)
*tuumajäätmete varumiseks parimate
võimaluste väljatöötamine — kuidas
gammakiirgus eri materjalidest konteineritest
lekib (Distributed Science)
*aktsiaturgude uurimine
*matemaatiliste algarvude arvutamine
*ilmaennustuste tegemiseks vajalike andmete
töötlemine
