Astelpajukuningas võlgades

Eesti juhtiv põllumajanduskaupade müüja Kesko Agro Eesti AS on pannud müüki juhtiva astelpajukasvataja Lauri Aaspõllu vara, et saada kätte teraviljakasvatuseks antud võlg.

Lennukate mõtete ja lubaduste poolest tuntud Aaspõllu on viimasel ajal oma firmade kaudu probleemne võlglane olnud lisaks äripartneritele ka pankadele ja maksuametile, sellele vaatamata sai tema juhitav astelpaju liit riigilt äsja 2,2 miljonit krooni toetust.

Kesko Agro on raha väljanõudmisel kõige karmim. Ametlikes teadeannetes seisab, et kohtutäituri kaudu lähevad septembri keskel müüki seitse Aaspõlluga seotud kinnistut Võru-, Põlva- ja Valgamaal pindalaga ligi 200 hektarit ning Aaspõllu firmale AS Andressel kuuluvad 47 hobust, 8600 kilo forelle, 25 000 astelpajutaime, üks lõpetamata palkmaja ja 700 kilo odraseemet. Kokku peaks sellest saama ligi seitse miljonit krooni, mis Aaspõllu on võlgu Kesko Agrole. Müügis olev vara moodustab ligi kümnendiku Aaspõlluga seotud varadest.

Seda, miks kasutatakse raha kättesaamiseks nõnda karmi võtet, ei soovinud Kesko Agro juht Tõnu Kelder kommenteerida.

Lauri Aaspõllu ütles: “Tänavune saak, mille koristust oleme juba alustanud, on oluliselt parem kui eelmistel aastatel ja katab koos teraviljatoetustega kõik teraviljaprojekti senised kahjumid ja kohustused Kesko Agro ees.”

Mehe sõnul läheb nüüd paremini, sest loobuti varasemast plaanist kasvatada seemnevilja, mis oleks küll müües kallim, aga nõuaks paremat kasvupinnast, kui seda suudab pakkuda Kagu-Eesti kuppelmaastik. Viimased nädalad on Aaspõllule olnud kiired, ta on peamiselt Tallinnas, et klaarida võlakohustusi. Vaatamata suurele rahahädale on Aaspõllu hääl rahulik, meeleolu tasane.

Samuti ütles Aaspõllu, et on Kesko Agro nõuded kohtus vaidlustanud. Tema sõnul nõue tema ettevõtte tegevust ei lõpeta, küll aga mõjutavad negatiivsed sõnumid firma usaldusväärsust. Sama firma AS Andressel taga on Aaspõllul astepajukasvatus, mis koos tulundusühistuga A-Mari on Euroopa suurim astelpajukasvatajate ühing.

Krediidiinfo and­metel on And­resselil olnud probleeme laenu- ja liisingulepingute täit­misega alates möödunud aasta sügisest kuni tänavu augusti alguseni. MESA pole probleemidest teada andnud. MESA juht Raul Rosenberg ütles Aaspõlluga seonduvat kommenteerides, et ei soovi muud öelda, kui et tegemist on Andresseli ja Kesko Agro vahelise vaidlusega.

Kuni juuli alguseni oli And­ressel maksuvõlglane ligi poole miljoni krooniga, augusti alguseks oli võlasumma kustunud.

Lauri Aaspõllu — lennukate mõtetega mees

Lauri Aaspõllut, kellest oleks võinud sündmuste soodsa arengu korral saada Eesti peaminister, on paaril viimasel aastal ajakirjanduses peamiselt kirjeldatud kui meest, kes palju lubab ja vähe teeb.

Aaspõllu nimi kerkis laiema avalikkuse ette 2002. aasta suvel enne kohalike omavalitsuste valimisi, kui Res Publica üks ideolooge keeldus erakonna juhi ametisse astumast ja Aaspõllu oli erakonnas tema leeri järgmine kandidaat. Tema firma AS Ilupuud oli ka üks Res Publica toetajatest.

Ent respublikaanid eelistasid talle äraostmatute kandidaati Juhan Partsi. Aaspõllu jäi Res Publica aseesimeheks ja hiljem tema täht poliitikas kustus.

Aaspõllu peamine tegevusala on olnud põllumajandus. Astelpaju kasvatamine sai alguse kümme aastat tagasi, kui endine dokumentaalfilmimees Aas­põllu selle taime Venemaa avarustel seigeldes enda jaoks avastas ja Tallinnasse esimese istanduse rajas. Praegu on Euroopa suurima astelpaju kasvatajate ühistuga A-Mari liitunud ligi 300 maaettevõtjat. A-Maril on tänavu käsil uuel tehnoloogial põhineva astelpajumoosi tootmise projekt. Ühistu potentsiaal on toota 500–600 miljoni krooni eest marju aastas.

Küsitlesin artikli kirjutamise käigus mitmeid Aaspõllu äripartnereid. Ühed ütlesid, et tegemist on päti ja aferistiga, kelle juttu ei saa grammigi uskuda. Ja kui veerandit uskuda, saad ikka poolega petta. Neist ei julgenud ükski neid väiteid oma nime all afiðeerida.

Teised seevastu peavad Aaspõllust lugu. Näiteks hindab enamik astelpajukasvatajatest Aaspõllut, kuna just tema eestvõttel on Eestis hakatud astepajuga tegelema.

Muljet avaldab ühistu A-Mari tegevus, kus infovahetus toimub internetis ja on kõigile huvilistele avatud. Ja kus Aaspõllu ise regulaarselt oma tegevusest aru annab.

Talupidajad ei oska Aaspõllu kohta samuti midagi halba öelda peale selle, et tema algatatud odava väetise projekt kurvalt lõppes. Siis, viis aastat tagasi, oli Aaspõllu toonase põllumajandusministri Ivari Padari nõunik.

Vähem teatakse sellest, et Aaspõllu eestvõttel rakendus taluarvuti projekt, kus talunikud said omale soetada järelmaksuga Compaqi arvuti letihinnast kolmandiku võrra odavamalt.

Alates 2000. aastast on Aaspõllu taastanud Sõmerpalus Võrumaal Nõukogude-aegset kalakasvatust. Praegu on sealne võimsus 60–70 tonni forelli aastas ja toodang turustatakse Riias, mis on Lõuna-Eestile lähemal kui Tallinn ja kus nõudlus suurem ning konkurents väiksem.

Sõmerpalu kui Nõukogude-aegse ühe Eesti suurema kalakasvatuse võimsus on 600 tonni forelli aastas. Võrdluseks, Eesti aastane tarbimine on 2000–3000 tonni punast kala aastas.

Viis aastat tagasi pankrotipesast ostetud Sõmerpalu Agroga sai Aaspõllu kaasa Sõmerpalu mõisa häärberi, mida ta on hakanud taastama ja mis on kujunenud kohalikuks kultuurisündmuste korraldamise kohaks.

Mis äri ajab Kesko Agro?

Eesti juhtiv põllumajanduskaupade müüja AS Kesko Agro Eesti on lisaks tavapärasele tarvikute müügile asunud üha aktiivsemalt toimetama teisel pool letti, ostes kokku ka põllumeeste toodangut, vilja.

Eesti talunikele Kesko Agro sel­line huvide konflikt äris ei meeldi: ühelt poolt meelitab vilja kasvatama, teiselt poolt surub toodangu hinda alla. Kesko Agro lasi vilja kokkuostuhinna möödunud aastal kümnendiku võrra alla. Seetõttu on talunikud Kesko Agro peale pahased ja otsivad muid võimalusi vilja turustamiseks. Ka Lauri Aaspõllu ei müü vilja Keskole otse, vaid läbi OÜ Sadala Agro.

Talupidajate keskliidu juhatuse aseesimees Jaak Herodes ütles Kesko Agroga seonduvat kommenteerides, et talunikud peavad selliste probleemidega arvestama, kui seovad end suurte firmade külge. Tema sõnul on olemas ka alternatiive, näiteks laenu võtmine hoiu-laenuühistutelt. Suured kommertspangad pole viljakasvatuse rahastamiseks Eestis veel valmis.

Kesko Agroga seob Aas­põllut ka viie aasta tagune aktsioon, kus talupidajad ostsid Aaspõllu eestvõttel Venemaalt ligi 40 miljoni krooni eest 5000 tonni väetist, mis tõi väetise hinnad Eestis ligi kümnendiku võrra alla. Hinna oli sunnitud alla tooma ka Kesko Agro. Hiljem läks põllumeeste endi väetiseäri untsu, sest osa talunikke läks tagasi koostööle Kesko Agroga, lootuses, et madalam hind jääbki püsima.