Astmeline tulumaks peletab Eestist

Kuigi ettevõtjad pole tulevikuplaane tehes arvestanud võimalusega, et kehtestatakse astmeline üksikisiku tulumaks, prognoosivad nad sellest lähtuvat massilist ajude äravoolu.

Praeguse maksusüsteemi juures, kus inimest koormavad käibe- ja tulumaks, on kõige suurem maksumaksja 5000–10 000 krooni kuus teeniv inimene.

“See on probleem, miks just nendel peab nii kõrge maksukoormus olema,” nentis mõõdukas Rein Järvelill. “See on tingitud meie maksusüsteemist, mis hõlmab ka proportsionaalset tulumaksu.” Järvelille hinnangul oleks võimalik progressiivse tulumaksuga seda lahendada. Samas ei ole Mõõdukatel veel välja käia astmeid, keda ja kuidas progresseeruv tulumaks mõjutaks. “Siin on terve rida probleemide ringe enne, kui saab mingeid arvutusi teha,” sõnas Järvelill. “Konkreetsetest numbritest saab alles siis rääkida, kui jõutakse ideoloogilistes põhimõtetes kokkuleppele.”

IT-firma Helmes juht Jaan Pillesaar nentis, et see on otsene rünnak intelligentsi vastu, kes tavaliselt rohkem teenib, ühtlasi ka ettevõtlikkuse vastu. “Eesti inimesed vajaksid paremat motivatsiooni ja ruumi, et konkurentsivõimet ja taset tõsta,” sõnas Pillesaar. “Kui me tahame jõuda rahvusvahelise konkurentsivõimeni, tuleks just soodustada seda, et Eestis oleks võimalik raha teenida ning et head inimesed jääksid ja tuleksid tagasi siia. Muidu juhtub nii nagu teistes kõrge maksukoormusega riikides, et ettevõtlikud inimesed lahkuvad riigist.”

Ühispanga juhatuse liige Jürgen Lamp nentis, et olles rahvusvahelise kogemusega, on Eesti talle senimaani olnud maksude poolest atraktiivne töökoht. Ühtlasi pidas ta võimalikuks, et progresseeruva tulumaksu kehtestamisel peab võimalikuks välisriiki tööle naasmist. “Eesti tugev külg on selge ja lihtne maksusüsteem,” ütles Lamp. “Selge on see, et tegemist on populistliku ettepanekuga, kuid ettevõtte seisukohast oleks tervitatav pigem riigi stabiilsus,” ütles Lamp, viidates viimasel ajal vastu võetud mitmele maksuseadusele.