Augud Karu kuldses mantlis

Neljapäeval tuli Olympicult nukker börsiteade: kaua lootis firma kasumiprognoosi täita, ent pidi kolmanda kvartali tulemuste selgudes siiski reaalsusele alla vanduma. Käive -24%, ärikasum -38%. Prognoosid langesid nii järsult, et reedel kukkuski aktsia alla nii palju, kui Tallinna börsi reeglid üldse lubavad — 15 protsenti. Kasiino jume on sama kahvatu kui “Mantlipärijal”.

Kindlasti on Olympicust kena, et sellisest asjast avalikkust teavitati. Mitte kõik meie börsifirmad ei räägi prognoosidest samavõrd avasüli. Teistpidi võttes olid juba mais kuulutatud esimese poolaasta tulemused kehvapoolsed. Siis aga suruti hambad risti ja teatati, et kasumiprognoos jääb samaks. Küll me kuidagi hakkame saame! Nagu näha, ei saanud.

Küsimus kerkib ka kolmanda kvartali kohta: septembri lõpust on möödunud poolteist kuud. Kas tõesti ei osatud siis arvatagi, et lootused on liiga suured? Või ei lubanud seda au ja uhkus? Või koostati seni kümnekonna vabandusega pressiteadet ja loodeti, et investorid selle õnge lähevad?

Kui näiteks Meelis Milder seisab oma ettevõtte eest nii hea kui ka halva ilmaga ning on alati valmis Baltika olukorda kommenteerima, siis Olympicu juhid Armin Karu ja Andres Avila on sügistormi eel kodumaa tolmu jalgadelt pühkinud. Kas mehed aga Las Vegasest oma õnne leiavad, pole sugugi kindel. Kui kõigi võimaluste maa ei aita, tuleb noruspäi koju tagasi lontsida ja taas vana armsa firma rooli asuda. Hea, et ennast välismaal harimas käiakse, ent pärast niisugust teadet tasuks ka investoritega suhelda.

Uuemal ajal on Eesti börsifirmadel saanud kombeks vägevaid laienemisplaane ehitada. Olympicu kõrvale sobivad kenasti nii Arco Vara kui ka Eesti Ekspress, kõik nad on lubanud Kesk- ja Ida-Euroopa pärliteks kasvada.

Samas ei ole edu alati möödapääsmatu. Liiga kiire laienemine on viinud raskustesse Baltika ning Kaubamaja püsib praegu hea tervise juures vaid tänu jõuluvanale. Majanduskeskkond on meil üks, trendid samasugused. Küll aga on iga firma enda otsustada, kuidas ta neile reageerib.

Küllap tõusevad telesarja reitingud mürinal, kui ahastavad aktsionärid neljapäevaõhtuti telekate ette kogunevad. Kas on veel lootust? Kas leitakse mantlipärija? Parafraseerides kasiinokuningat ennast: “Karu, sa ei veennud mind!”

Tegelik seis siiski nii hull ei ole. Olympic on küllaltki tugeval põhjal ettevõte, mis on mitmes riigis üsna heal turupositsioonil. Tagasilööke tuleb ette kõigis äriprojektides, seepärast ei maksa kohe paanikasse sattuda ja aktsiaid prügikorvi visata. Tõenäoliselt tullakse august paari aasta jooksul välja.

Küll aga on aktsionäridel rohkem põhjust langust rahulikult võtta, kui ettevõtte juhtkond toimuvast aegsasti teada annab.