Äripäev toetab uut käibemaksu tagastamise süsteemi, sest see lubab maksuametnikel keskenduda kahtlaste ettevõtete kontrollimisele, samas kui õigustatud nõudjad saavad oma käibemaksu kohe tagasi.

Automaatse tagastuse oluliseks plussiks on kiirus, millega rohelisse koridori juhitud ehk kahtlusest vabale ettevõttele käibemaks tagastatakse. Seni on maksu tagastamisega venitatud — ettevõtjad krediteerivad riiki, kes hoiab kinni nende käibevahendeid. Uues süsteemis laekub “õigete meeste” raha automaatselt tagasi kahe pangapäevaga.

Elektrooniline süsteem muudab maksuametnike töö tõhusamaks, sest inimesed saavad keskenduda olulisimale. Kõiki kümneid tuhandeid ettevõtteid kontrollida ei jõua ning tarvis on vähendada huupi uurimist. Masin sõelub eelnevalt paika pandud kriteeriumide põhjal potentsiaalsed maksupetturid välja ning maksuametnikud tegelevad vaid tõesti kahtlaste tegelastega.

Üheks vastuargumendiks uuele süsteemile on võimalik kontrolli vähenemine. Enamik taotlusi suundub automaatselt koridoridesse, kus tehingute tegelikku toimumist ja kauba liikumist ei kontrollita. Käibemaks kantakse tagasi, ilma et inimene arvuti otsuse üle vaataks. Euroopa Liidus on levinud pettuseskeemid, mis kasutavad ära just asjaolu, et kaupade tegelikku liikumist ei kontrollita. Kaup müüakse ühest liikmesriigist teise ja käibemaks küsitakse tagasi, samas kui kaup ise jääb paigale ega vaheta omanikku.

Siiski võib uskuda, et tänu põhjalikumale riskianalüüsile suunatakse nüüd maksuameti jõud sinna, kus neid rohkem tarvis. Samuti võib tegelikult alati hiljem kontrollida ka maksumaksjat, kes on arvutilt rohelise tule saanud.

Kindlasti tekib maksumaksjatel küsimus, kas mingisse koridorisse määramine on lõplik. Kui ettevõte kogemata eksib, kui kauaks jäävad siis puhaste poiste roheline ja sinine koridor talle suletuks? Maksuameti pressiesindaja Aivar Pau kinnitab, et ühe eksimuse pärast ei satu maksumaksja “vale” värvi koridori. “Mingit tagakiusamist ei tule,” sõnab Pau. Loomulikult sõltub sellise süsteemi puhul kõik kriteeriumidest, mille alusel arvuti ettevõtted koridoridesse jaotab. Maksuamet ei saa neid kriteeriume avaldada ning need pole ka veel lõplikult välja töötatud.

Võib siiski arvata, et maksuamet tegutseb juba praegu sarnastel alustel. Maksuameti järelevalve osakonna juhataja Raivo Piiritalo kirjutas aastataguses Äripäevas, et kontrolliobjektid otsustatakse kahel viisil. Esimene võimalus on leida maksumaksjate grupi keskmised näitajad, nagu töötajate arv, töötasu või tasutud maksud, ja siis otsida üles keskmisest erinejad. Teine lähenemine on maksupettusekeskne lähenemine, kus pettustele viitavate näitajate järgi leitakse registrist maksumaksjad, kelle majandustegevust tuleb kontrollida.