Blair tuleb meid ära rääkima
“Seitsme aasta peale kokku kaotaksime 6,1 miljardit krooni,” kommenteeris rahandusministeeriumi välisabi spetsialist Kristi Jõesaar. Balti riigid kaotaksid rohkem ka seepärast, et on teiste liikmesriikidega võrreldes võimelised abiraha kõige paremini ära kasutama, ütles Jõesaar.
Võrreldes ettepanekuga, mis oli valitsusjuhtide laual tänavu juunis Luksemburgi eesistumise ajal, on ELi toetuste (struktuurifondid, maaelu ja kalanduse toetused) ülempiir Eesti jaoks alanenud 3,92 protsendilt 3,53 protsendile SKPst. Toetuste kogusumma suureneks siiski praeguse tasemega võrreldes oluliselt.
Samas on kõik numbrid spekulatiivsed, sest ametliku eelarvekava ettepaneku esitab Suurbritannia alles tuleval nädalal, napilt kümme päeva enne valitsusjuhtide ülemkogu, mis selle heaks peaks kiitma.
Nii pole Prantsusmaa president Jacque Chirac ainus, kes kokkuleppe saavutamist detsembris vähetõenäoliseks peab. “Suurbritannial on väga raske ülesanne, kuna nad on (oma ettepanekuga — toim.) üsna üksi,” ütles Chirac ELi ja Vahemere piirkonna tippkohtumisel.
Ka see väljavaade on Eestile ebasoodne. Kui eelarves kokku ei lepita, võib kinni jääda suurprojektide raha, mida tuleb planeerida ligi 18 kuud ette. Teisalt jääksid uute riikide toetussummad väiksemaks, kuna hädavariandina läheksid käiku ühe aasta peale koostatud eelarved, mida korrigeeritakse inflatsiooniga. Aluseks oleks periood, kus ELi uusliikmed ei saanud toetusi veel täies mahus. Rahandusvolinik Joaquin Almunia hoiatas sel nädalal Euroopa Parlamendis, et “kui eelarvekokkulepet ei sünni, kannataks mitme liikmesriigi majandus”.
Varem on Suurbritannia seisnud selle eest, et uute liikmesriikide toetused ELi eelarvest ei väheneks. Nüüd osutus see kokkuhoiu kohaks, kuna eelarve suurim kuluartikkel — põllumajandustoetused — on Prantsusmaa ägeda kaitse all. Seda enam, et väiksema summaga leppimist pakkusid uued liikmesriigid ise ka juunis, et eelarvekokkulepet päästa. Luksemburgi peaminister Jean-Claude Juncker tunnistas toona, et tal on jõukamate liikmesriikide pärast häbi.
Prantslaste jäikus ei lase omakorda Suurbritannial loobuda oma eelarvekompensatsioonist, suurusjärgus ca 5 miljardit eurot, mis võideldi välja Prantsuse talunike kasuks kiivas oleva põllumajanduspoliitika tasakaalustamiseks. “Kui tahetakse eelarvekokkulepet, mis meie poolt tähendaks ühtse põllumajanduspoliitika kompensatsioonist loobumist, siis tuleb nimetatud poliitikat põhjalikult reformida. Nii lihtne see ongi,” kordas Blair teisipäeval Londonis.
Sama kari otsa jäid ELi eelarvekõnelused ka juunis.
Kui ELi valitsusjuhtide 15.–17. detsembri tippkohtumisel ehk ülemkogul eelarves kokkuleppele ei jõuta, jätkab tuleva aasta algusest jõupingutusi järgmine eesistujariik Austria.
Peaminister Andrus Ansip: ootame huviga Blairi sõnumit
Ootame huviga Tony Blairi sõnumit eelarvekokkuleppe kohta. Siiani pole mingit konkreetset ettepanekut veel lauale pandud. Aega jääb ülemkoguni järjest vähem, nii et loodame neljapäevast konstruktiivset diskussiooni. Oma seisukoha kujundamiseks vajame eesistujalt täpseid numbreid võimalikult peatselt. Meie põhieesmärk on alati olnud see, et Euroopa Liidu eelarve oleks võimalikult kaasaegne, lihtne ja läbipaistev.
Loodame, et detsembris toimuval ülemkogul saavutame finantsperspektiivi küsimuses kokkuleppe. See annaks positiivse signaali, et Euroopa tahab ja suudab kokku leppida tuleviku jaoks olulistes küsimustes. Kokkulepe eelarve osas võimaldaks Eestil teha ettevalmistusi struktuuri- ja ühtekuuluvusvahendite kasutamiseks alates 2007. aasta algusest.
Samas peame oluliseks, et kokkulepe arvestaks Eesti ja kogu Euroopa jaoks kesksete väärtustega. Iseäranis tähtsaks peame, et ühtekuuluvusvahendid teeniksid tuleviku eesmärke ja arengutaseme ühtlustamist ELis. Eesti on olnud pidevalt kõige edukamate ELi struktuurivahendite kasutajate seas, mistõttu me selles osas suuri probleeme ette ei näe.
Poola ähvardab vetoga
Eelinfo Suurbritannia eelarvekava ettepaneku kohta on tekitanud ägedat vastuseisu uutes liikmesriikides eesotsas Poolaga, kes ei nõustu eesistuja argumendiga, et abiraha ei suudeta ära kasutada.
Poola presidendi Aleksander Kwasniewski sõnul on Briti ettepanek uute riikide abiraha kärpida “vastuvõetamatu”. “Uued liikmesriigid vajavad rohkem raha investeeringuteks, et teistele järele jõuda. Ma ei suuda ette kujutada, et solidaarsuse mõiste uuest eelarvest välja jääb,” tsiteeris Briti meedia Kwasniewskit. Poola peaminister on ähvardanud kasutada vetoõigust.
Ungari peaminister Ferenc Gyurcsany ütles intervjuus ajalehele Financial Times, et ELi eelarve üle ei peaks üksi otsustama suurimaid sissemakseid tegevad riigid.
Suurbritannia on oma argumentides viidanud nii ELi varasemale kogemusele abiraha kasutamisel (reeglina kogu raha ära ei kasutata) kui ka viimati liitujatest Poolale, mis on perioodi 2004–2006 regionaaltoetustest suutnud ära kasutada vaid 4,3%. Poola pareerib, et enam kui 50% ulatuses on projektid olemas ja lepingud sõlmitud. Ungaris on viimane näitaja 66%, välja makstud on ca 8,8% summadest, kirjutas Financial Times.
Eestis on perioodi 2004–2006 struktuurifondide rahast (kokku 5,8 miljardit krooni) rahandusministeeriumi andmeil projektidega kaetud 3,2 miljardit. Ühtekuuluvusfondist saab Eesti kolme aasta jooksul 4,8 miljardit krooni, millest heaks kiidetud projekte on mahus 2,4 miljardit krooni. Alates 2004. aastast on reaalseid väljamakseid tehtud struktuurifondidest 820 miljonit krooni ning Ühtekuuluvusfondist 826 miljonit krooni. 2005. aastaks eraldatud struktuurifondide rahast, mida on 1,6 miljardit krooni, on välja makstud 600 000 krooni.
Homme kohtub Tony Blair Budapestis Tðehhi, Ungari, Poola ja Slovakkia valitsusjuhtidega. Need riigid on lubanud teha tihedat koostööd, et välja võidelda õiglane eelarve.
Üks põhieesmärke jääb täitmata
Suurbritannia eesistumisaja lõpuni on tänasest jäänud üks kuu. Kui detsembri keskpaigas ELi valitsusjuhtide ülemkogul jääb ELi järgmise seitsme aasta eelarve kava kinnitamata, on Briti eesistumisaja üks põhieesmärke luhtunud.
“Me ei saa leppida uue eelarvekavaga, mis isegi ei alusta üleminekut ratsionaalsemale struktuurile,” ütles Tony Blair juunis vahetult enne Briti eesistumisaja algust Euroopa Parlamendis. “Vastasel juhul pole mingeid muutusi oodata enne 2014. aastat.”
Tänapäeva väljakutseid arvestav eelarve Euroopa jaoks ei ole Blairi sõnul selline, mis kulutab ka 10 aasta pärast jätkuvalt 40% oma mahust ühtse põllumajanduspoliitika rahastamiseks.
