“See skeem jääb ära,” ütles MESi nõukogu liige Ilmar Haak. “Pangainspektsioon leidis, et tehing on Äripangale liiga riskantne.” Haagi sõnul oleks kõnealuse skeemiga päästetud vaid suuremaid tootjaid, nüüd aga küsivad Eestimaa Talupidajate Keskliit ja Eestimaa Põllumajandustootjate Keskliit riigilt raha, et MES saaks osta kokku kõikide Rapla Dairyle piima müünud tootjate nõuded. Kõnealune summa oleks suurusjärgus 100 miljonit krooni.

Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Andres Trink sõnas, et inspektsioon seda juhtumit põhjalikult uurinud. “Arvestades Äripanga väiksust ja olemasolevat laenuportfelli, oleks selline tehing olnud liiga riskantne.” Tringi sõnul ei mõjutanud finantsinspektsiooni taunivat suhtumist antud skeemi Äripanga ja tema ühe omanikfirma, laenukontorina toimetava Grand Marketingi suhted. Viimane on samuti laenanud raha Rapla Dairyle ning sellega seotud firmadele.

Särgava sõnul ei peaks nüüd riik kinni maksma Rapla Dairy pankrotti, vaid pigem peaks abi Rapla Dairyst rahata jäänud tootjatele regionaalse toetusena. “Kui riik maksab selle pankroti kinni, siis mõne aja pärast ta enam ei jõua kõiki sarnaseid pankrotte enam kinni maksta,” sõnas Särgava. “Küll aga peaks riik olema huvitatud, et elu maakohtades säiliks.”

Rapla Dairy on mitme aasta jooksul maksnud tootjatele piima eest valikuliselt — raha said kiiremini kätte suured ja tööstusele olulised tootjad, väiksemad pidi piimaraha ootama teinekord lausa pool aastat. Samas meelitas tootjaid Rapla Dairysse hoolimata viimase sagedastest makseraskustest piima ikka müüma see, et Rapla Dairy pakkus tavaliselt konkurentidest veidi kõrgemat hinda.