E-arve jääb veel paberkandja varju

Klientidele sadu tuhandeid arveid saatvad ettevõtted saaks aastas kokku hoida e-arvetele üle minnes miljoneid kroone. Ehkki need on populaarsust kogumas, eelistavad kliendid enamjaolt paberkandjal dokumenti.

“Ei ole olemas tehnilisi takistusi, miks ei saaks kõiki arveid elektrooniliselt edastada,” ütles Hansapanga arveldustoodete osakonna juhataja Margit Peterson. “E-arvel on sama info mis paberarvel. Samuti on seda võimalik välja printida.”

Tänavu I kvartalis laekus ettevõtetelt hanza.netti ca 45.000 e-arvet, e-arvete maht on aastaga kasvanud 60%. Ärikliendid on Petersoni sõnul praegu veel valdavalt e-arve edastaja rollis, seda teevad Eesti Telefon, EMT, Radiolinja Eesti, Tele2 Eesti, Falck Eesti, Hansa Liising, Fortum Eesti, Uninet.

Eesti Energia teeninduse direktori Marko Alliksoni sõnul saadab ettevõte ligi 500 000 kliendile üle 4 miljoni krooni paberarve aastas, ühe arve saatmine maksab umbes 5 krooni.

Alliksoni sõnul ollakse e-arvete kasutamisel liiga ettevaatlikud ja äriklientidest kasutab seda teenust vaid 2%.

“Paberarve saamise harjumus on suur, levinud on arusaam, justkui e-arve poleks paberiga samaväärne,” ütles ta.

Eesti Telefonil kulub paberarvetele umbes 1,7 miljonit krooni aastas, ütles ET meediasuhete juht Ain Parmas. Maikuus saatis ettevõte klientidele umbes 377.000 arvet, e-arveid oli 11.700, mis on siiski kolm korda rohkem kui eelmise aasta mais.

EMT väljastab kuus keskmiselt 160.000 paberarvet ja 10.000 e-arvet.

“Põhimõtteliselt võiks kõik EMT arved olla otsekorralduse või e-arvena, aga kindlasti on kliente, kes vajavad paberarvet, sest on niimoodi harjunud,” ütles EMT avalike suhete juht Kaja Pino. “Nii et 100% arvetest ei jõua ilmselt kunagi otseposti ja internetti.”

E-arvet tellinud Starmani kliendile on kuumakse kolm krooni odavam. ASi Starman juhatuse esimehe Peeter Kerni sõnul kasutab veerand ettevõtte eraklientidest arvete maksmiseks otsekorraldust, e-arvet soovib viis protsenti. Äriklientidest kasutavad e-arvet vaid üksikud.

“Trend on tõusev, aga tõusu kiirus on aeglustunud,” nentis Kern. “Tegelikult võiks suunata kõik arved e-kanalitesse. Posti teel tuleks saata vaid võlameeldetuletusi.”

Kerni hinnangul on takistuseks asjaolu, et vaid viiendikul inimestest on kodus internetiühendus.

Unineti eraklientidest on e-arve valinud vaid 1,9%. “Äriklientidest kasutavad e-arvet vähesed ja neile saadetakse tavaliselt ka paberarve, kokkuhoidu ei tule,” ütles Unineti juhatuse esimees Markus Nisula.

Elektroonsel kujul dokumentide vahetamiseks ja allakirjastamiseks DigiDoci keskkonna looja, ASi Sertifitseerimiskeskus teenuste arendusjuht Tarvi Martens ütles, et ehkki raamatupidamisseaduse järgi ei pea saadetaval arvel allkirja olema, peab arve saaja olema veendunud arve saatja autentsuses.

“Seetõttu on praktikas allkiri arvetel siiski otstarbekas. DigiDoc-süsteemi abil antud digiallkiri on juriidiliselt kehtivusjõult võrdne omakäelise allkirjaga, mis teeb DigiDoci iseäranis sobivaks e-arvete saatmiseks,” ütles ta. “Praegused e-arved, mis laekuvad e-posti teel või internetipanka, ei ole käsitletavad kui dokumendid ega oma piisavat tõestusjõudu nende allika tuvastamiseks. Paraku pole digiallkirjastatud arvete saatmine veel levinud, kuid mõtted selles suunas liiguvad.”

Endanimelise advokaadibüroo omanik vandeadvokaat Kaido Uduste ütles, et tema pooldab praegu rohkem paberkandjalt arvet, ent ei suhtu negatiivselt e-arvetesse.

“Kindlam on veel allkirjaga arve, sest interneti teel võib tulla mida iganes,” rääkis Uduste. “Digiallkirja ja ID-kaardi juurutamisega muutub see kindlamaks ja aastatega taandub paberitega raamatupidamine.”