Eesti Gild Läti oligarhi skandaalis
Lihtsustatult süüdistavad lätlased Gildi kaasalöömises Lembergsi mahhinatsioonides, mis võimaldasid tal varjatult Ventspils Nafta üle kontrolli saavutada.
Kaasaktsionäridega kahtlaste offshore-tehingute tõttu tülli pööranud Lembergs asus aktsiate väljakantimise teel kindlustama oma kontrolli naftafirma aktsiate üle.
Ventspils Nafta ühe aktsionäri Vitol Groupi tütarettevõte Euromin Holdings Cyprus Limited suurendas lühikese aja jooksul oma osaluse Ventspils Naftas 47,89 protsendini.
Ventbunkersi nõukogu esimehe Rudolf Meroni sõnul on need aktsiad saadud Lembergsiga tihedalt seotud ettevõttest.
Aprillis selgus, et omanikku on vahetanud ka 4,02 protsenti seni LNT-le kuulunud Ventspils Nafta aktsiatest, mille uus omanik on Briti Neitsisaartel eelmise aasta augustis registreeritud ettevõte Nibre Enterprises Corporation.
Asja muudab kurioosseks see, et siiani ei ole teada, kes seisab Nibre taga. Seda ei ole Gild aga olnud nõus avaldama, peitudes jällegi kliendisaladuse taha. Aprillis välja ilmunud aktsiate müügilepingu viimasel leheküljel on vaid loetamatu allkiri, mille juures selgituseks “äridirektor”.
Kui Nibre omanik on Aivars Lembergs, nagu mõned Läti ärimehed arvavad, saab sellega ring täis ning Lembergs on endale varjatud osaluste kaudu kindlustanud kontrolli Ventspils Nafta aktsiate üle ning kahtlemata on LNT huvi praegu see, et Nibre nende aktsiaraamatust kaoks. Ainuke takistus nende teel on seni vaikiv Rain Tamm.
Gildi poolt LNT-le makstud 15 miljonit dollarit tõlgendataksegi kui makset aktsiate eest. LNT endine juhataja Vladimirs Solomatins on avalikkusele kinnitanud, et LNT-le kuuluvate aktsiate võõrandamise korraldas tõesti Gild.
LNT nõukogu esimees Martins Kveps kinnitas eile Äripäevale, et Lembergs on ka varem kasutanud Eesti firmasid oma aktsiatehingute varjamiseks ja tulude tagasikantimiseks Lätti. Lembergs on Kvepsi sõnul ka varem kasutanud LHV teenuseid, kelle poolt on toona dokumentidele alla kirjutanud Rain Tamm.
2005. aastal tehtud LNT aktsiaostu taga olnud LHV kliendi nime ei saanud Kveps uurimisele viidates avaldada, kuid kinnitas, et aastatetagune tehing ning käimasolev afäär on omavahel seotud.
Vürstiriigi langemine Läti moodi
Muinasjuttudes alati kaunis ja meeldiv vürstiriik osutub pigem ussipesaks. Seda tõestab ilmekalt Läti sadamalinna Ventspilsi linnapea ja mõjuka oligarhi Aivars Lembergsi ümber puhkenud skandaal.
Kolmapäev, 14. märtsi hommik. Kell on saanud pool üheksa. Mõjuvõimas Ventspilsi linnapea Lembergs on teel arsti juurde, kui tema auto maanteel peatatakse. Auto juurde astuvad Läti korruptsioonivastase büroo esindajad. Juba pärastlõunal istub Lembergs Riia peatänava Brivibase (Vabaduse — sic!) asuvas kunagises KGB-le kuulunud ajutises kinnipidamiskohas. Nii algab Läti värvikaima oligarhi langemine ning tema vürstkonna poliitilise ja ärivõimu ümberjaotamine, mille mõned otsad viivad ka Eestisse.
Ventspils Läti jõukaim linn
Järgmisel aastal oleks Lembergsil täitunud 20 aastat Läti naftatransiidi sõlmpunkti Ventspilsi juhina. Tema valitsemisajal on Pärnusuurusest Ventspilsist saanud riigi jõukaim linn, mille uhkuseks on kivisillutisega tänavad, mis kuivavad kohe, kui lõpeb vihmavaling. Praegu linnapead asendav Janis Vitolinš meenutab 1980. aastate lõppu, kui bussijuhid keeldusid auklikel tänavatel sõitmast.
Linlaste poolehoid on aastaid olnud nii tugev, et isegi pärast vahistamist toetas Lembergsit koguni 79 protsenti küsitletutest. Selle taga on muu hulgas Tallinnas ja Minskiski tuntud võtted, nagu pensionäridele pühadetoetuseks 20 lati (450 krooni) maksmine.
“Temaga toimuv on väga ebameeldiv. Ta on hea juht ja minu teada pole ükski süüdistus seotud linna juhtimisega,” räägib oma kõne hoolikalt ette valmistanud Vitolinð, kes kuulub Lembergsi loodud ja juhitavasse parteisse Latvijai un Ventspilij. See on erakond, mis alates oma loomisest 1994. aastal on võtnud kõik või enamiku kohtadest (praegu 10 kohta 13st) kohalikus duumas.
Saavutatud absoluutvõimuga on Lembergs osavalt ja mitte millegi ees kohkumata ühendanud ärisuhted ning loonud vürstiriigi, mille sarnast Eestimaal pole nähtud. Selle keskmes on Ventspilsi sadam, mida läbib pea 30 miljonit tonni kaupu aastas.
Raamatu “Maskita miljonärid” väitel sai Lembergs algkapitali päranduseks oma sõbralt Vital Leinšilt, kes suri 1997. aastal südamehaigusesse. Samas 2001. aastal tunnistas maailma suurima kaaliumiterminali Kalija Parks juht Ainars Gulbis päevalehele Diena, et Lembergs omandas ettevõttes varjatud osaluse ähvarduste ja šantaažiga.
Igal juhul on erinevad väljaanded aastaid paigutanud Lembergsit rikaste tippkümnesse, kuigi ei ole teada tema tegeliku varanduse suurus ega osalus firmades, kuna enamasti kasutab ta offshore-firmasid, tankiste või sugulasi.
Suur Mees lõpetas
Suure Mehe ajastu lõpu, nagu nimetas toimuvat Ventbunkersi nõukogu esimees Rudolf Meroni, tagamaad peituvad võimukülluses ahneks muutunud Lembergsi tülis oma äripartneritega. Sellele on vihjanud ka peaprokurör Maizitis, öeldes, et põhitunnistused pärinevad Lembergsile lähedal seisvatelt inimestelt. Veelgi suurem pomm lõhkes veebruari lõpus, kui Lembergsi äripartner Oleg Stepanov andis mitu intervjuud, kus tunnistas, et Lembergs peitub mitme Ventspilsi sadama juhtivettevõtte taga. Sealhulgas Ventspils Naftas, Latvijas Naftas Tranzitsis (LNT), Ventbunkersis ja paljudes teistes, omades kas varjatud osalust või mõju.
Esmaspäeval ei lubanud kohus Lembergsit vabastada Riia Matisa vanglast, kuhu ta pärast vahistamist üle viidi.
Kommentaar
Rain Tamm
Gild Bankers kinnitab jätkuvalt, et on kõigis oma tegevustes lähtunud heast äritavast, kehtivatest seaduslikest raamidest ja klientidega sõlmitud kokkulepetest. Me lähtume euroopalikust ärikultuurist, mille aluseks on äri- ja pangasaladustest kinnipidamine.
On kahetsusväärne, et Gild on tõmmatud mõnede Läti ettevõtete aktsionäride omavahelisse vaidlusse ning advokaadibüroo, esindades oma klienti, proovib meid meedia kaudu survestada just nimelt eesmärgiga saada ligipääs pangasaladustele.
Tulenevalt pangasaladusest jääme avalikkusele ja kolmandatele osapooltele antavates kommentaarides lakooniliseks: “Me ei ole kunagi omandanud ega omanud Ventspils Nafta aktsiaid ja me pole neid ka ühegi oma kliendi eest omandanud ega hoidnud.”
Gild lähtub seadusest ja heast äritavast ning teeb koostööd kõigi pädevate institutsioonidega.
Gildi ajalugu
Gildi loomise tingis 2005. aasta novembris USA väärtpaberijärelevalve süüdistus kahe LHV töötaja, Oliver Peegi ja Kristjan Lepiku vastu salajase info varguses.
2006. aasta sügisel lõhenes LHV. Kui Rain Lõhmuse ja Andres Viisemanni juhitavale LHV-le jäi aktsiatega kauplemine ning investeerimis- ja pensionifondide haldamine, siis kogu ülejäänud teenusepakett eesotsas korporatiivfinantside nõustamise ja varahaldusega läks LHVst irdunud meeskonna kätte. Tekkis Gildi-nimeline pangandusgrupp, milles Rain Tamme osalus 18,5%, Tõnis Haavel, Lauri Isotamm ja Taavi Lepmets kõik 13,33%.
TAUST
Ringi sulgemist ümber 1988. aastal Ventspilsi linnajuhiks saanud Aivars Lembergsi alustati juba varem. Tänavu jaanuaris vahistati Ventspils Ekspedicija Logistika raamatupidaja Gita Grasmane, keda peetakse Lembergsi usaldusisikuks rahaasjades. Veebruari lõpus vahistati öösel Riias Vincentsi restoranis õhtustanud Ventspils Nafta nõukogu esimees Mamerts Vaivads. Sama ettevõtte advokaati Gints Laivinš-Laivenieksi kahtlustataks rahapesus. Selle nädala alguses aga kuulutati tagaotsitavateks Lembergsi äripartnereid Ansis Sormulis ja Laimonis Junkers.
kes on kes
Aivars Lembergs
Sündinud 26.09.1953 Jekabpilsis
Abielus, täiskasvanud poja Andrise ja tütre Liga isa
1977 lõpetas Läti Ülikooli majandusteaduskonna
Alates 1988. aastast Ventspilsi linnapea
