Eesti — Ida-Euroopa esimene

Maailma populaarsete võrdlevate indeksite alusel on Eesti edukaim Ida-Euroopa riik. Indekseid koostavad eksperdid kiidavad Eestit kui tubli reformiriiki, mis on ühtaegu stabiilne ja uuenduslik.

Eesti Panga asepresident Andres Sutt peab Eesti edu tähtsamaiks põhjuseks seda, et sõltumata koalitsioonist on kõik taasiseseisvumisjärgsed valitsused hoidnud selget majanduspoliitilist kurssi. “Selleks on olnud konservatiivne eelarvepoliitika ning stabiilse, turusuhetel ja riigi vähesel sekkumisel põhineva majanduskeskkonna ülesehitamine,” ütles Sutt.

Eesti Ühispanga maakler Peeter Koppel nimetab Eesti edu aluseks väga agressiivset ja otsusekindlat parempoolset reformipoliitikat. “Eriti tahaksin välja tuua eelarve- ning rahapoliitika lausa erakordset distsiplineeritust,” lisas Koppel. Suti ja Koppeli kommentaarid peegeldavad paljudes indeksites väljatoodut: Eesti teenib lisapunkte riigi vähese sekkumisega majandusellu, eelarveülejäägiga ning distsiplineeritud rahanduspoliitikaga.

Näiteks Bertelsmanni juhtimise indeksis, mis vaatleb valitsuse järjekindlust turumajanduslikule demokraatiale üleminekul viimase viie aasta jooksul, sai Eesti 116 siirderiigi seas esikoha. Dr Martin Brusis, Bertelsmanni poliitikauuringute keskuse analüütik, toob saavutusena välja reformide laiaulatuslikkuse. “Eesti ei ajanud mitte ainult hästi koordineeritud ja stabiilsusele orienteeritud majanduspoliitikat, vaid viis ellu ka keerukad struktuurireformid riigiametitites, tööjõuturul, tervishoius ning pensionisüsteemis, toetas uusi tehnoloogiaid ja uuendusi,” ütles Brusis.

Andres Sutt rõhutas, et me ei pea automaatselt üle võtma teistes Euroopa riikides kehtivaid jäiku tööturu põhimõtteid või heaoluühiskonna mudelit, mille ülalpidamine käib riigile üle jõu. Suti väitel peavad nii riik kui ka ettevõtjad pingutama selle nimel, et Eesti kui investeerimispiirkond püsiks ligitõmbav.

UNCTADi välisinvesteeringute ülevaate koostajad usuvad, et välisinvesteeringute vool Eestisse jätkab kasvu. Kuigi välisinvesteeringud kaheksasse uude ELi liikmesriiki (tollal veel kandidaatriiki) langesid kokkuvõttes 2003. aastal 11 miljardi dollarini võrreldes 23 miljardi dollariga 2002. aastal, siis Eestis investeeringud samal ajal kolmekordistusid.

2004. aasta esialgsed andmed näitavad, et praegu otseste välisinvesteeringute vool uutesse ELi maadesse taastub ning Eestis kasv jätkub. “Enamik eksperte usub, et Eesti jääb esimeste sekka,” märkis UNCTADi majandusteadlane Kalman Kalotay.

Kuidas peaks Eesti edasi liikuma, et säilitada kõrgeid kohti? edetabelites?
Andres Sutt
Eesti Panga asepresident

Haigekassa esmakordselt puudujäägiga kinnitatud eelarve on näide selle kohta, et meil on jätkuvalt valdkondi, mille rahastamine pole jätkusuutlik ning kus on vaja langetada põhimõttelisi otsuseid edasiseks. Senised lahendused paistavad keskenduvat lihtsalt olemasolevate reservide kulutamisele, mis saab olla aga vaid ühekordseks probleemi lahenduseks.

Aga kui me 6% majanduskasvu, euroala keskmisest väiksema tööpuuduse ja eelarve ülejäägi juures näeme ainsa lahendusena stabiliseerimisreservi käiku laskmist, siis mida me teeme olukorras, kus majanduskasv oluliselt langeb ja eelarve tasakaal satub küsimärgi alla, nagu juhtus 1998.–1999. aastal?

Peeter Koppel
Eesti Ühispanga maakler

Praegune näiline jõukus on teinud inimesed laisaks. Liisinguga soetatud keskklassi auto ning 30aastase laenuga saadud elamispind vastvalminud kortermajas näibki olevat 30ste põlvkonna jaoks lagi, edukuse lõpp-peatus. Progressi jaoks vajalikku ahnust, innukust ja ettevõtlikkust ei paista kuskilt. Mina soovitaksin inimestel endalt küsida: “Kas see on tõesti kõik, milleks ma võimeline olen?”

Realiteete peegeldavas edetabelimaailmas võib see laiskus ühel hetkel korralikult kätte maksta. Me ei ole ainsad “osavad” tegijad ning kui me rahuldume selle vähesega, mida me saavutanud oleme, trügivad teised meist ette ja kiiresti.

Kalman Kalotay
ÜRO kaubandus- ja arengukonverentsi (UNCTAD) majandusteadlane

Suurimaks riskiks on see, et tööjõukulud tõusevad nii kõrgele, et Eesti pole enam konkurentsivõimeline. Eesti suurimad konkurendid on teised uued Euroopa Liidu liikmed, eriti Poola, Ungari ja Tšehhi, millel on kõrgemalt arenenud teadus-, tehnoloogia- ja teadmiste baas. Ning ka Läti ja Leedu hakkavad järele jõudma.

Tööjõumahukates tootmisharudes on suurimad konkurendid Venemaa ja Ukraina, mis panevad raskesse olukorda mõned traditsioonilised Eesti majandusharud, nagu puidu-, paberi- ja tekstiilitööstuse. Tasuks keskenduda tulusamatele niššidele, näiteks luksusjahtide ehitamine tavalise laevaehituse asemel.

Välismaine meedia kiidab Eesti liberaalselt majandusmudelit

Eesti majanduse kiire arengu tunnustamisel on välismeedia ikka ja jälle trumpidena esile tõstnud liberaalset majanduspoliitikat, madalaid makse ja infotehnoloogia laialdast kasutamist.

Briti mainekas majandusajakiri Economist tõmbas nädal tagasi avaldatud loos selge paralleeli Eesti jt Balti riikide madalate maksude ning kiire majanduskasvu vahele. “Kuna nad on ELi vaeseimad, siis on nad sunnitud rakendama radikaalseid strateegiaid majanduskasvu toetuseks. Ja nende majanduskasv näitab, et nad on teinud seda hästi,” kirjutas Economist.

Rootsi ja Soome omast kõvasti madalam Eesti palga- ja tulumaksu tase on siia järk-järgult toonud üha uute valdkondade firmasid. Tulnud on suured pangad, kaubanduskontsernid, tööstuse allhangete tellijad, kõnekeskused. Võrreldes analoogset arengut kümmekond aastat varem Dublinis, nimetas Soome majandusleht Taloussanomat Tallinna uueks Dubliniks, kuhu nüüdseks on kolinud juba üle viiekümne kõnekeskuse.

Kaugel ei pruugi olla ka osa Rootsi ja eriti Soome suurfirmade kontorite Tallinna kolimine, millest Soomes on palju juttu olnud. Sellele viitab hiljutine teise Soome ärilehe Kauppalehti kommentaar, kus öeldakse, et Evli pank on teoks teinud selle, mida teised Soome suurpangad ja börsifirma OMX alles mõtlevad — viia osa tegevust Tallinna, kus kulud on Soomest palju väiksemad.

Samale võimalusele viitas ka hiljuti BBC Newsi tehtud Eesti ja Soome võrdlus, kus muu hulgas öeldakse: kui Kaug-Ida odava tööjõu konkurents välja arvata, siis on Soome kõige ohtlikum rivaal just üle mere.

Eesti on oma madalate maksude poliitikat suutnud seni edukalt kaitsta ka ELi rikaste riikide rünnaku eest. Nii Rootsi peaminister kui ka Saksa- ja Prantsusmaa liidrid on avalikes väljaastumistes ELi uute riikide madalate maksude poliitika ründamisel tihti suunanud peatule Eesti pihta. Tuntud on Eesti ja Briti peaministri selle rünnaku vastane ühisavaldus Briti ärilehes Financial Times ning Eesti jt uute ELi riikide lobitöö Brüsselis. Ja tulemused on edukad. Euroopa Komisjoni uus esimees Jose Manuel Barroso tunnistas hiljuti Davosi majandusfoorumil, et ehkki osa riike, nagu Saksamaa ja Prantsusmaa, sooviksid ELi maksude ühtlustamist ja ettevõtte miinimumtulumaksu sisseseadmist, ei ole enamik liikmesriike sellega nõus ja järelikult ei tule see kõne alla.

Seoses eelmisel kuul toimunud maailma majandusfoorumiga, mille koostatavas konkurentsivõimelisuse indeksis oli Eesti kõrgel 3. kohal info- ja sidetehnoloogia kasutamiselt majanduses, avaldas Eestit kiitva loo USA mõjukas ärileht Wall Street Journal. See ilmus kujuka pealkirja all: “Eesti möödub paljudest lääneriikidest tehnoloogia kasutamisel”.

Seal öeldakse muu hulgas, et kui tosin aastat tagasi iseseisvuse taastamisel polnud Eestis paljudel lauatelefonigi, siis nüüd on Eesti tõusnud Kesk- ja Ida-Euroopa liidriks mobiiltelefonide abonentide, lairibavõrgu kasutajate, interneti finantsteenuste ning e-valitsuse teenuste poolest.

Indekseid saab kasutada Eesti reklaamimisel mujal maailmas
Andrus Viirg
EASi välisinvesteeringute vanemnõunik

Indeksitel on suur roll Eesti reklaamimisel ning erinevad indeksid annavad kõrvalseisja hinnangu Eesti ärikliimale ja konkurentsivõimele, luues objektiivse tausta. Indeksid annavad hinnangu ka Eesti valitsuse töödele, maksureformidele ning näitavad, kuidas on erinevad poliitikad ellu viidud. Kasutame neid enda tööriistana Eesti tutvustamisel. Ettevõtluses olles teatakse küll riikide krediidireitinguid, aga näiteks majandusvabadusindeksit või konkurentsivõimeindeksit väga ei teata.

Ettevõtjat huvitab indeks vähem kui investorit
Eesti koht indeksites on oluline välisinvestoritele, Eesti ettevõtjate usaldusväärsust välismaal on rohkem tõstnud aga kuulumine Euroopa Liitu.

Liviko turundusdirektori Janek Kalvi sõnul Eesti asukoht indeksites suhtlust välispartneritega suurt ei mõjuta, pigem on kasuks tulnud liitumine Euroopa Liiduga. “Euroopa Liidust tulenev usaldusväärsuse tõus on aidanud näiteks Liviko puhul elavdada eksporti. Nii mõnigi kontakt on sõlmitud tänu sellele, et oleme ELi liikmesriik. Otseselt pole keegi kunagi ühelgi kohtumisel viidanud sellele, et teil on seal või seal indeksis nii kõrge või madal positsioon,” ütles Kalvi.

Ka Tallinna Piimatööstuse tegevjuhi Kadi Lamboti sõnul pole ekspordi puhul Eesti asukoht indeksites oluline. “Tähtis on see, et toode oleks kvaliteetne ning seda tõestavad sertifikaadid, tunnistused, standardid välismaa partneritele üheselt mõistetavad ning arusaadavad. Kõikvõimalikud indeksid ja edetabelid on tähtsad välisinvestoritele.”

Ameerika Ühendriikidesse meditsiinitarkvara kirjutava IT-firma Vilipuu juhi Tan Silliksaare sõnul nad Eesti päritolu ei reklaami ja Eesti kõrged kohad indeksites nende müügiedu ja usaldusväärsust ei mõjuta. “Ega ameeriklastele väga ei meeldi, et seda tööd tehakse Eestis, püüame seda rohkem varjata. Eks nad ole patrioodid ja riigihangete puhul on see miinus, kui toode on tehtud Euroopas,” sõnas Silliksaar.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektori Siim Raie sõnul annavad Eesti kõrged kohad indeksites juurde usaldusväärsust. “Investeerimismõtetega välisettevõtted võrdlevad oma lähteriiki ja Eestit ning indeksid on just hea allikas sellise võrdluse saamiseks,” ütles Raie. “Ettevõtted otsivad neist indeksitest makromajanduslikku stabiilsust ja usaldusväärsust.”

Eesti trumbid on majandusvabadus ja juhtimine
Kasutatud on internetis viimaseid saadaolevaid indekseid

Maailma Majandusfoorumi ülemaailmne konkurentsivõime edetabel, World Economic Forum, Global Competitiveness Report

Eesti koht: Eesti oli 2004.–2005. aasta indeksis 20. kohal ning on mullusega võrreldes kahe koha võrra kerkinud. Kolm kõige konkurentsivõimelisemat riiki on eelmise aastaga täpselt samas järjestuses Soome, USA ja Rootsi. Oleme Ida-Euroopa tugevaim.

Indeksist: 1979. aastast avaldatud raport katab tänavu 104 riiki ning vaatleb enam kui 100 indikaatorit. Raport katab ligi 98% maailma SKTst. Praeguse metoodika järgi on raportis tähtsaimal kohal kasvu näitav konkurentsivõime indeks, mis keskendub pikaajalisele kasvuperspektiivile, vaadeldes makromajanduslikku keskkonda, riigiasutusi ja tehnoloogiat.

Huvitavat: Meie tugevateks külgedeks on indeksi järgi 2003. aasta eelarveülejääk ning juurdepääs laenurahale. Head olid ka tehnoloogilise arengu näitajad. Negatiivsed näitajad olid vahetuskurss ja inimeste vähesed säästud. Äritegevuse suurima takistusena nägid vastajad vähe koolitatud tööjõudu.

Koostajast: Šveitsis asuv Maailma Majandusfoorum on sõltumatu rahvusvaheline organisatsioon.

Rahvaste rikkuse indeks, Wealth of Nations Triangle Index

Eesti koht: Eesti oli 2004. aasta septembris (indeksit koostatakse kaks korda aastas) 6. kohal, meie ees olid Sloveenia, Iisrael, Lõuna-Korea, Tšehhi ja Taiwan. 2003. aastal jäi Eesti 7. ja 2002. aastal 8. kohale.

Indeksist: Indeksit arvutatakse 1996. aastast ning see vaatab, kui hästi on tasakaalus majanduslik keskkond, sotsiaalne keskkond ning infovahetus. Vaatleb tänavu 70 arenevat majandust, mis tähendab, et indeksisse ei võeta Lääne-Euroopat, USAd jt arenenud riike. Indeks peab rikkuse mõõtmisel eriti tähtsaks infovahetust.

Huvitavat: Eesti sai parima tulemuse majandusliku keskkonna kategoorias, kokku hõlmavad Ida-Euroopa “tiigermajandused” esikümnest kuus kohta.

Koostajast: Koostavad The WorldPaper ja Money Matters Institute (MMI). Mittetulunduslik ettevõte MMI loodi 1996. aastal ning sel on tihedad sidemed ÜRO ja Maailmapangaga.

Bertelsmanni siirdeindeks, The Bertelsmann Transformation Index

Eesti koht: Indeks koosneb kahest edetabelist: staatuse ja juhtimise indeksist. 2003. aasta juhtimise indeksis on Eesti esimene ja meile järgnevad Leedu ja Tšiili. Staatuse indeksis leiab meid 6. kohalt, tabelit juhivad Ungari, Tšehhi, Leedu.

Indeksist: 1998. aastast iga kahe aasta tagant koostatav indeks puudutab vaid siirderiike, mille reformide edukust mõõdetakse. Vaatleb 116 maad. Staatuse indeks keskendub demokraatia ja turumajanduse arengule, juhtimise indeks aga uurib valitsuse järjekindlust turumajanduslikule demokraatiale üleminekul.

Huvitavat: Muu hulgas võetakse juhtimise indeksi tulemusel arvesse ka seda, kui rasked on konkreetse siirderiigi tingimused, nagu näiteks konfliktid või haridustase. Kui kõige keerulisematele tingimustele viitab 10, siis Eesti näitaja on 3, nagu ka Lätil. Leedul koos mõne üksiku teise riigiga on raskusaste 1.

Koostajast: Bertelsmanni Fondi asutas heategevusfondina 1977. aastal Reinhard Mohn, Euroopa suurima meediafirma Bertelsmann AG omanik.

Economisti e-valmiduse edetabel, Economist Intelligence Unit e-readiness rankings

Eesti koht: 2004. aastal oli Eesti 26. kohal ja esimene Ida-Euroopa riikide seas. Läti oli 34, Leedu 38. Juhivad Taani, Suurbritannia ja Rootsi.

Indeksist: E-valmiduse indeksit on koostatud 2000. aastast, tänavu on vaatluse all 64 riiki. Kõige olulisemad valdkonnad on IT-infrastruktuur, ärikeskkond ja tarbijate ning ettevõtete kasutuselevõtt.

Huvitavat: Eesti näitab koostajate sõnul IT varajase kasutuselevõtu tähtsust. Eesti valitsuse pingutused luua digitaalühiskond on ennast ära tasunud. Samas märgitakse, et lairiba levik on meil veel väike, Eestis lausa erandlikult kehv. Samas on lairiba levik indeksi koostamisel väga tähtis. Just see näitaja viis Suurbritannia teisele kohale.

Koostajast: Economist Intelligence Unit on ajakirja The Economist välja andva Economist Grupi äriteabe osakond.

Maailma Majandusfoorumi ülemaailmne infotehnoloogiaraport, World Economic Forum, Global Information Technology Report

Eesti koht: Eesti oli 2003.–2004. aasta indeksis 25. kohal, tabelit juhivad USA, Singapur ja Soome. Eesti oli Ida-Euroopa edukaim, Läti jäi 35. ja Leedu 42. kohale.

Indeksist: 2001. aastast koostatud raport hõlmab 2003.–2004. aastal 102 riiki. Vaadatakse kolme asja: IT-keskkonda, kasutajate valmisolekut ning IT tegelikku kasutamist.

Huvitavat: Eestis peeti heaks üldist poliitilist ja regulatiivset keskkonda. Valitsuse IT-valmisolek ja kasutamine on meil kõrged, kuid üksikisikute ja ettevõtete näitajad jäävad sellele kõvasti alla.

Koostajast: Šveitsis asuv Maailma Majandusfoorum on sõltumatu rahvusvaheline organisatsioon.

ÜRO inimarengu aruanne, UNDP Human Development Report

Eesti koht: Eesti on 2004. aasta inimarengu aruandes 36. kohal. Ida-Euroopa riikidest jäävad meist ettepoole Sloveenia (27.) ja Tðehhi (32.). Juhivad Norra, Rootsi ja Austraalia. Läti on 50. ja Leedu 41. kohal.

Indeksist: Inimarengu aruannet koostatakse 1990. aastast ning see vaatleb kolme dimensiooni: pikk ja terve elu, haridus ja korralik elatustase. Kokku on arvestuses üle 30 indikaatori, nagu keskmine eluiga, kirjaoskus, SKT, naiste roll ühiskonnas jt.

Huvitavat: Eesti on kõrge inimarenguga riik. Kuna 2004. aasta teemaks on “Kultuuriline vabadus tänapäeva mitmekesises maailmas”, siis Eesti raportis eraldi märkimist ei leia.

Koostajast: Inimarengu aruannet koostavad mitmete riikide teadlased ja eksperdid ÜRO arenguprogrammi (UNDP) tellimusel. UNDP-l on kontorid 166 riigis.

Heritage Foundationi ja Wall Street Journali majandusvabaduse indeks, Index of Economic Freedom

Eesti koht: Eesti jõudis tänavu 4. kohale, meist ettepoole jäävad Hongkong, Singapur ja Luksemburg, Läti on 28. ja Leedu 23. kohal.

Indeksist: 11 aastat koostatud indeks mõõdab 161 riiki 50 näitaja alusel, mis on jagatud kümnesse kategooriasse.

Huvitavat: Eestit peetakse selgelt Ida-Euroopa kõike konkurentsi­võimelisemaks riigiks, mille oluliseks osaks on allhange.

Koostajast: 1973. aastal loodud Heritage Foundation on mõttekoda, mis toetab muu hulgas konservatiivset poliitikat, vaba ettevõtlust ja piiratud valitsust. Wall Street Journal on New Yorgis paiknev rahvusvaheline päevaleht.

Transparency Internationali korruptsiooni tajumise indeks, Corruption Perceptions Index 2004

Eesti koht: Eesti jagab 2004. aastal Sloveenia ja Botswanaga 31. kohta, Ida-Euroopa riike enam kõrgemal pole. Maailma kõige vähem korrumpeerunud riigid on Soome ja Uus-Meremaa. Läti on koos Slovakkiaga 57. ja Leedu koos Kuveidi ja Lõuna-Aafrikaga 44. kohal

Indeksist: Kümme aastat kasutusel olnud TI korruptsiooni tajumise indeks mõõdab seda, kui korrumpeerununa ärimehed ja analüütikud riiki tajuvad.

Huvitavat: Eesti koht tabelis kujunes 12 uuringu alusel. Indeks märgib sel aastal, et korruptsioonile on eriti vastuvõtlikud naftat tootvad riigid.

Koostajast: 1993. aastal loodud valitsusvälise organisatsiooni TI eesmärgiks on võidelda korruptsiooniga, peakorter asub Saksamaal.

ÜRO maailma investeeringute aruanne, UNCTAD World Investment Report

Eesti koht: Eesti on 2004. aasta indeksis, mis vaatab perioodi 2001–2003, investeeringute riiki meelitamisel 10. kohal. Läti on 41. ja Leedu 55. kohal. Edetabelit juhivad Belgia ja Luksemburg, Brunei ning Aserbaidžaan. Indeks reastab riike ka välisinvestee­ringute tegemise järgi ning siin paigutusime 22. kohale.

Indeksist: Investeeringute aruannet on antud välja 1991. aastast alates ning see vaatleb 140 riiki.

Huvitavat: Indeks märgib, et välisinvesteeringud kaheksasse uude ELi liikmesriiki langesid 23 miljardilt dollarilt 2002. aastal 11 miljardile dollarile 2003. aastal. Kukkumine tuli peamiselt Tšehhi ja Slovakkia tõttu. Eestis tegelikult investeeringud tõusid, st 0,3 miljardilt dollarit 2002 0,9 miljardile dollarile 2003. aastal.

Koostajast: ÜRO kaubandus- ja arengukonverents (UNCTAD) on 40 aastat tegutsenud ÜRO organisatsioon, mis tegeleb kaubanduse ja arengu küsimustega.

Yale’i ja Columbia ülikooli koostatud keskkonna jätkusuutlikkuse indeks, Environmental Sustainability Index

Eesti koht: Eesti on 2005. aasta indeksis 27. kohal. See on ainus indeks, kus teised Balti riigid meid edestavad: Läti on 15. ja Leedu 22. kohal. Teised Ida-Euroopa riigid jäävad tahapoole. Keskkonna eest kannavad kõige paremini hoolt Soome, Norra ja Uruguay.

Indeksist: Indeksi pilootversioon tuli välja 2001. aastal, tänavune tabel hindab 146 riiki. Keskkonna jätkusuutlikkuse indeks vaatleb 21 näitajat, nt endine ja praegune reostuse tase, keskkonnakaitse valitsuse ja firmade tasandil jne.

Huvitavat: Eesti graafikut vaadeldes hakkab silma, et meie suurimad miinused on probleemid jäätmetest tekitatud ökoloogilise stressi vähendamisega ning rohke kasvuhoonegaaside emissioon. Indeksi mõõde “erasektori tundlikkus” on meil aga suhteliselt kõrge.

Koostajast: Indeksit panevad kokku Yale’i ja Columbia ülikooli keskkonnaga tegelevad uurimisinstituudid.