Eesti jätab NMTga hüvasti
Üheks neist 351 Eesti Mobiiltelefoni kliendist, kes on vanale heale NMT mobiiltelefonile truuks jäänud ka 2000. aasta lõpus, kui GSMi kõrval räägitakse üha rohkem teistest “mobiilsetest” lühenditest, nagu WAP, GRPS ja UMTS, osutus ajalehe SL Õhtuleht peatoimetaja Väino Koorberg.
“NMT telefon oli meil 1996. aastast mu vanemate maakodus, 20 km Tartust — pidime selle sinna võtma, sest Eesti Telefon ei suutnud tollal tavalist traadiga telefoni sinna paigaldada,” meenutab Koorberg. “Siis oli mu õde haige, kiirabi tuli kutsuda naabrite telefoniga, GSMi võrk oli sel ajal suhteliselt aukliku levialaga. Hing sai täis ja häda pärast võtsimegi NMT side tagamiseks.”
Kuigi paar aastat pärast seda, kui Koorbergid hakkasid NMTd kasutama, paigaldas Eesti Telefon neile tavalise telefoni ning pandi maakodu lähedusse GSM-mast püsti, ei loobutud NMT kasutamisest kuni viimase hetkeni.
“Huvitav on see, et GSMi side on NMTst natuke nõrgem,” lausub Koorberg.
“Kõik NMT kliendid vormistasid ennast ümber GSM klientideks,” sõnab ASi EMT infojuht Kaja Pino. “NMT seadmed müüakse maha, NMT keskjaama ruumides Sõle tänaval hakkab paiknema tulevane GRPSi keskus.”
NMT standard toimib veel näiteks Venemaal, Soomes ja Rootsis, sest on just karmides loodustingimustes parim.
Telekommunikatsioonifirma ASi Uninet arendusjuhil Taavi Talvikul on vanade NMT mobiiltelefonide kogumisest kujunenud omalaadne hobi. “Lihtsalt on lahe vaadata, kuidas kaheksa aastaga on tehnika arenenud. Mul on praegu umbes 20 telefoni, sõbrad-tuttavad toovad,” räägib Talvik, kes on mobiiltelefoni kasutaja aastast 1992.
“Omal ajal maksis NMT mobiiltelefon uuena vähemalt 10 000 krooni tükk, praegu oleksin nõus telefoni eest välja käima 200–300 krooni,” ütleb Talvik.