Eesti jõevähk on parima kvaliteediga vähiliik Euroopas

 (7)
Eesti jõevähk on parima kvaliteediga vähiliik Euroopas
Foto: Andres Putting

Eesti vetes leidub vaid jõevähki Astacus astacus, kes nimele vaatamata elab nii jõgedes kui järvedes. Laiade sõrgade ja hea tarbimisväärtuse tõttu tuntakse teda ka laiasõralise või väärisvähina. Inglise keeles on eesti jõevaähk lausa aadlikuks arvatud — noble crayfish.

Tema koorik on nii õhuke, et söömiseks pole abivahendeid tarvis. Suurtest sõrgadest ja lakast saab maitsvat vähiliha piisavalt, see moodustab 18-25 % keedetud vähi kogukaalust.

Eesti poodides on müügil ka võõramaiseid vähke. Kõige sagedamini keedetult ja sügavkülmutatult nn hispaania jõevähki. Elusalt võib teda näha vaid akvaariumipoodides. See liik on pärit Ameerikast, kuid viidud tiikides kasvatamiseks paljudesse sooja kliimaga maadesse, nagu Hiina ja Hispaania. Tema õige nimi on punane soovähk (Procambarus clarkii). Keedetult on kõik vähid punased, kuid soovähi koorik on eriti värvikas. Lauakaunistusena efektselt mõjuva soovähi koorik on aga väga kõva. Sõrmede ja hammastega on seda raske purustada. Sõrad on väikesed, kaetud ogade ja kühmudega, lakk aga kitsas — kokkuvõttes saab temast vähe liha. Eesti kalandusspetsialistide vähitoodete maitsmiskatse on andnud kodumaise jõevähi tarbimisväärtusele kuuel juhul esikoha, hispaania vähk aga sai seitsmel juhul viimase koha.

Vahel tuuakse Eesti suurtesse kaubanduskeskustesse Venemaa kaudu ka Armeenia vähki, mis on kogu Lõuna-Euroopas levinud kitsasõralise vähi Astacus leptodactyluse üks vorm. Selle vähi sõrad on meie jõevähi omadest kitsamad ja pikemad, käärikujulised, koorik ogaline.

Seotud lood:

Soomes saab tihti osta ka nn signaalvähki. See vähk (Pacifastacus leniusculus) pärineb Ameerikast ja on kergesti ära tuntav heleda laigu (signaali) järgi sõra “pöidla ja kämbla liigendi” juures. Soome kunagi kasvatamiseks toodud, on ta nüüdseks seal laialt levinud. Signaalvähi sõrad on küll lihakad, kuid koorik kõva, elus isend on agressiivne ning näpistab valusasti.

Punane soovähk on soojalembene, Eestis looduses elamine talle ei sobi. Signaalvähk ja kitsasõraline vähk taluvad ka meie kliimat. Sattudes kokku jõevähiga, tõrjub agressiivsem kitsasõraline vähk ta veekogust välja. Signaalvähk kannab tihti kaasas Euroopa vähkidele surmavalt ohtlikku vähikatku, mille suhtes ta ise on võrdlemisi immuunne. Küll aga haigestuvad sellesse haigusse ja hävivad eesti jõevähid.

Eelistades Eestis kasvatatud kodumaist vähki, hoiame Eesti loodust ja saame parima maitseelamuse.

Allikas: Eesti Vähikasvatajate Tulundusühistu

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare