Eesti maavarad lõpukorral

 (18)

Jätkuvalt agara kaevandamise korral lõpevad Eesti olemasolevatest kaevandustest liiv, kruus, killustik ja põlevkivi veel järgmise 74 aasta jooksul, pannes haamri alla mitmed nendel põhinevad sektorid. Esimesena kukub kell aga teedeehitusele.

“Kõige hullem on infrastruktuur ja teedeehitus — see on esimene, millelt kaane pealt ära lööb,” räägib Eesti ehitusmaterjalide tootjate liidu tegevdirektor Enno Rebane, kelle sõnul jõudis kriis kohale planeeritust märkimisväärselt varem.

Rebase sõnul tuleks riigil hakata võimaldama kaevandusi sealt, kust võimalik, sest muidu võivad teedeehituse projektid täielikult seiskuda. “Lihtne on valdadel öelda, et mulle ei meeldi ja paneme kaevanduse kinni. Mina küsiksin, kas teid on vaja või ei ole? Võib-olla tõesti ei ole ja elamegi siin soode vahel,” ütleb ta.

Pessimistlikult on käesoleva olukorra suhtes meelestatud ka akadeemik Anto Raukas. “Praegu jätkub Väo karjääris lubjakivi kolmeks aastaks ja pärast jääb ehitus seisma,” ütleb Raukas sõnu pikalt valimata ja lisab, et paljud käimasolevadki projektid ähvardavad läbi kukkuda.

“Tahame ehitada Tallinna-Tartu maanteed, aga ükski vald ei luba kaevandada. Loomulikult võime me importida graniiti Soomest, aga kujutage ette, kui kalliks läheb see võrreldes sellega, kui saaksime seda võtta siitsamast Tallinna-Tartu maantee äärest,” seletab Raukas.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare