Eesti majanduse põhivaenlane taas aktiivne

Aprilli väliskaubandus tõi 2,3 miljardi kroonise puudujäägi, mis on pannud Eesti Panga muretsema jooksevkonto defitsiidi pärast.

Trigon Capitali analüütiku Toomas Reisenbuki sõnul küündis jooksevkonto defitsiit 13–14% sisemajanduse koguproduktist, mis võib olla juba ohtlik tsoon. Keskpank võib kommertspankade kaudu hakata võtma kasutusele meetmeid tarbimise piiramiseks.

Kuivõrd suurim väliskaubanduse puudujäägi allikas on miljardi krooniga kaubagrupp nimega masinad ja seadmed, siis pole majandust jahutavad piiramismeetmed õigustatud.

Välis- ja kodumaised investeeringud, mis Eestis tehakse, muutuvad kõigepealt masinate ja seadmete impordiks, et alles siis hakata tootma ekspordiks.

Eesti Pank kardab kõige rohkem nn Argentina stsenaariumi kordumist. Võrdlemisi heas korras Argentina majandus varises lühikese ajaga peaaegu täielikult kokku. Oli ju ka Argentina peeso samasuguses valuutakomitee süsteemis nagu Eesti kroongi.

Ehkki väliselt on Eesti ja Argentina veidi sarnased, on sisemised erinevused suured. Eesti välisvõlg on tühine, meie eelarve on vähemalt praegu tasakaalus. Siiski näpuviibutus valitsusele: juba teine positiivne lisaeelarve sel aastal oleks selge priiskamine.

Kui Eesti jooksevkonto puudujääk kasvab, võidakse alandada Eesti usaldusreitinguid, mis omakorda teeb välisraha meile kallimaks. Kommertspangad on seetõttu sunnitud tõstma laenuintresse, mis omab jahutavat mõju majandusele, sh vähendab tarbimist. Kuna esialgu iseregulatsioon toimib, poleks Eesti Pangal ses mõttes ehk lisameetmeid tarvis rakendada.

Kui tegemist on suurenenud investeeringutega põhivarasse, mida masinate ja seadmete alajaotus annab alust arvata, siis läheb import põhimõtteliselt õigesse kohta. Võtkem kas või Ruma teraseterminali ehitamise Muuga sadamasse — kui palju kulub sisseseadele raha, kui kogu investeering on 3,5 mld krooni.

Ka Eesti ettevõtete reinvesteeritud kasum paigutatakse üha rohkem tootmise laiendamisse. Teisiti oleks, kui impordis domineeriksid uued sõiduautod nagu 1997. aastal, mil jooksevkonto puudujääk oli samuti rekordiline. Tõsi, ka uute sõiduautode ostmine on Eestis kasvanud — kas toona omandatud masinapark vajab väljavahetamist? –, kuid 1997. aastaga sarnast tarbimispidu täna siiski pole.

Paradoksaalne on asjaolu, et meid väga ei rõõmustanud impordi vähenemine, mis sai alguse eelmise aasta augustist. Jooksevkonto puudujääk küll samuti vähenes, aga samas kukkus kohe eksport. See näitas meie sõltuvust allhankest. Teisalt oli jooksevkonto puudujääk rekordiline just majanduskasvu mõttes parimal, 1997. aastal.

Olukorras, kus maailmamajandus näitab aeglase tervenemise märke, pole Eestil põhjust tarbimist ja importi piirata. Aprillis hakkas aastaarvestuses kasvama ka eksport, seega pole tegemist ülekuumenemisega ja väga must ei tohiks tulevikustsenaarium olla.