Eesti maksukoormus Balti riikide kõrgeim

Eurostati andmetel on Balti riikidest kõige kõrgem maksukoormus Eestis. Naabritega investeeringutes võistlemiseks peaks Eesti oma maksusüsteemi kiiresti üle vaatama ning üldist maksukoormust alandama, leiavad ettevõtjad.

Rakvere Lihakombinaadi juht Olle Horm ütles, et Eesti maksukoormus peaks olema samal tasemel kui Lätis ja Leedus. “Eelkõige peab riik piirama igasuguseid lõive ja tasusid, mis pärsivad ettevõtlust, aga hoidma koomal ka riigiaparaati,” sõnas Horm. “Näiteks põllumajandusministeerium laieneb pidevalt, mis paisutab riigi kulusid.” Investeerides Lätti, on Rakvere Lihakombinaat ka makse silmas pidanud, ehkki tähtsam oli soov laieneda Läti turul.

Arco Vara investeeringute juht Veljo Kuusk ütles, et mida rohkem ettevõtted arenevad ja mida suuremaks kujuneb vajadus raha välja võtta, seda enam veetleb madala tulumaksuga maa. Vähest kapitalimahutust vajavad ettevõtted, nagu kinnisvaravahenduskontorid, eelistavad praegu Lätit, kus tulumaks dividendidelt on Eesti omast madalam, lisas Kuusk.

Tema sõnul võiks siinne dividendide tulumaks langeda Läti omaga samale tasemele. Hoogustuvast dividendivõtmisest laekuks ka suurem maksusumma.

Standardi juht Enn Veskimägi ütles, et Eesti peaks püüdlema selle poole, et olla kõige madalamate valitsemiskuludega riik Euroopas. “Avaliku sektori vähendamine viib ka maksukoormuse vähenemiseni,” lisas Veskimägi.

Ehkki maksude laekumine on järjest paranenud, on kehtivate maksumäärade juures üldine maksukoormus hoopiski kasvanud. “Seega tuleks maksulaekumiste edasisel paranemisel hakata langetama maksumäärasid, et mitte anda poliitikutele võimalust avaliku sektori kulutuste suurendamiseks,” sõnas Veskimägi.

Selle asemel ägab Eesti aga üha rohkem n-ö varjatud maksude all, mida riigieelarve täitmiseks vargsi juurde leiutatakse. “Seda fakti ei muuda ka meie ilus vanalinn ning korralikud sadamad,” kommenteeris Ernst & Young Balticu maksukonsultant Marko Saag Eesti viiendat positsiooni Euroopa Liidu maksukonkurentsis.

Investeeringute ligimeelitamiseks peab Eesti oma soodsat geograafilist asukohta ja oskustööjõudu toetama senisest madalama maksukoormusega, ütles Saag. Pole vaja ilmtingimata maksumäärasid alandada, maksukoormuse langetamiseks piisab ka maksusüsteemi paindlikumaks muutmisest ja maksusoodustustest. Euroopa riikides on näiteks tavaks, et suurinvestoritele või teatud valdkonda toodud investeeringutele tehakse just neile kehtivaid maksusoodustusi. Eesti maksusüsteem sellist asja ei võimalda: kõik investorid on maksustatud võrdselt.

Kalevi majandusanalüütik Lauri Luiker märkis, et võistlemine maksukoormuses pole eesmärk iseeneses, investoritele on sellest olulisem ettevõtluskeskkonna stabiilsus. “Et maksukoormust alandada, tuleb esmalt piirata avalikku sektorit ning muuta avalik haldus tõhusaks,” selgitas Luiker maksukoormuse alandamisega kaasnevat. “Sagedased muutused maksunduses, sealhulgas erandite kehtestamine, erisoodustused jms solgivad turumehhanisme ja pole seetõttu pikaajalisele investorile kasuks.”

Enn Veskimägi sõnul pole investorite ihaldatavad maksuerandid reeglina vajalikud ega põhjendatud. “Erandite tegemine tähendab konkurentsi moonutamist,” ütles Veskimägi. Samas peaks erandeid kaaluma valdkondades, milles naaberriigid maksuerandeid teevad, näiteks tööstuses ja transiidis.

Poliitikud: me ei saa inimeste arvel kokku hoida

Eesti poliitikud peavad maksukoormuse üldist alandamist võimatuks, kuna enim maksuraha ringleb sotsiaalsfääris.

Maksukoormuse alandamine vähemkindlustatud ühiskonnaliikmete arvel pole Rahvaliidu maksuideoloogi Janno Reiljani sõnul võimalik.

“Eelmisel aastal külmus surnuks 132 inimest, seega ei saa rääkida kõrgetest maksudest,” ütles Reiljan.

“Väliskapitalile on täiesti ükskõik, kas lapsekodulapsel on midagi süüa ja kas haiglajärjekorras tuleb oodata neli, viis või kuus aastat.”

Reformierakondlasest riigikogu liige Jürgen Ligi ütles: “Eestis on raske kokku panna koalitsiooni, kes nii ebapopulaarse sammu teeks ja maksukoormust alandaks. Ametnike peale näpuga näitamine on suuresti mütoloogiline, sest suurimad kulutused on ikkagi sotsiaalsed.”

Balti riikide maksukoormus ELi keskmisest palju väiksem

ELi kõrgeimate maksudega Põhjamaade heaoluriikide üldine maksukoormus on ELi keskmisest ca 10% suurem, samal ajal kui Eesti ja teiste Balti riikide oma on sama palju väiksem. See ilmneb Euroopa Liidu statistikaameti Eurostat avaldatud 25 ELi liikmesriigi üldise maksukoormuse võrdlusest. Sealt nähtub, et väga erinev ei ole mitte üksnes ELi liikmesriikide maksukoormus, vaid ka maksustamise süsteem. Nii on näiteks Põhjamaades suurem otseste, Eestis jt uutes liikmesriikides aga kaudsete maksude osakaal.

Eurostat on vaadelnud üldise maksukoormuse osakaalu sisemajanduse koguproduktis (SKP) 2003. a andmete põhjal ning võrrelnud neid 1995. a tasemega. Kõigi 25 ELi liikmesriigi keskmine maksukoormus moodustas 2003. aastal 41,5% SKPst, kusjuures aastaga oli see isegi pisut kasvanud.

Keskmisest tunduvalt suurem maksukoormus oli kahes Põhjala riigis Rootsis ja Taanis. Ainsaks erinevuseks on see, et 1995. aastaga võrreldes on Rootsis maksukoormus pisut suu­renenud, Taanis aga vähenenud. Üle ELi keskmise taseme küündis üheksa riiki.

Tabeli keskossa kuulusid ELi uued liikmesriigid Kesk-Euroopast ning Vahemeremaad.

Eesti üldine maksukoormus oli ajavahemikul 1995–2003 vähenenud 4,5 protsenti. Eestist veel madalam maksukoormus oli Iirimaal ja Slovakkias ning Lätis ja Leedus. 2002. aastaga võrreldes oli neist viiest riigist maksutase pisut tõusnud neljas, sealhulgas kõigis kolmes Balti riigis, ning langenud ainult Slovakkias. Huvitav on veel seegi, et 1995. aastast peale on Leedu üldine maksukoormus olnud Eesti omast märksa väiksem, kuid vahe on kogu aeg vähenenud. Tollal oli vahe 9,3% ja praegu 4,7%.

Kui vaadata riike maksustamisviisi järgi, siis suurimad otsesed maksud, kuhu alla käib eelkõige tulumaks, olid konkurentsitult Taanis, kus need moodustasid 59,6% üldisest maksukoormusest. Üle 40 protsendi küündisid veel Suurbritannia ja Soome. Eesti otseste maksude tasemest — 26,1% — allapoole jäi kaheksa riiki. Väikseimad olid need Poolas, kus need ainsana jäid alla kahekümne protsendi.

Suurimad kaudsed maksud, mille hulka muu hulgas kuuluvad käibemaks, aktsiis, impordilõiv jm, olid ELi riikidest Küproses, kus nende osakaal üldises makskoormuses oli 49,4%. Järgnesid Ungari ja Portugal. Suhteliselt suurte kaudsete maksustajate hulka kuulusid ka kõik kolm Balti riiki. Leedus moodustasid kaudsed maksud üldisest maksukoormusest 41,5, Lätis 39,4 ja Eestis 39,3%.

Suurimad sotsiaalmaksed olid ELi riikidest Saksamaal, Tðehhis ja Prantsusmaal. Balti riikides jäid need vahemikku 30,3–34,5, mis on suurem kui kõigis Põhjamaades.

Paistab, et maksupoliitika jääb Saksamaa ja Prantsusmaa survele vaatamata ka edaspidi ELi riikide siseasjaks. Sellise signaali andis Euroopa Komisjoni esimees Jose Manuel Barroso äsja ülemaailmsel majandusfoorumil Davosis. Ta ütles:

“Osa riike tahaks ELis maksude ühtlustamist ära kasutada, et tõsta teiste riikide madalamaid makse oma kõrgemale tasemele. Aga me ei nõustu sellega, nagu ka enamik liikmesriike ei nõustu sellega.”