Eesti toidutööstused põrusid Vene kontrollis
“Ebameeldiv üllatus,” ütles veterinaar- ja toiduameti peadirektori asetäitja Raimond Strastin eile õhtul. “Nii palju põrujaid poleks küll osanud oodata.”
Strastini sõnul otsisid Vene inspektorid ettevõtetest näiteks desomatte (desinfitseeriv matt enne tootmistsehhi — toim.), mida Eesti seadused aga ei nõua. “Nõukogudeaegsed normid näevad ette ka näiteks sanitaartsooni tööstuse ümber, samuti otsiti puurkaevude ümbert aedu.”
Strastin ei osanud öelda, kas antud ekspordiload on mingiks kindlaks tähtajaks või tähtajatud. “Mingit kaebust me Vene võimudele küll ei hakka esitama, see oleks mõttetu,” ütles Strastin.
“Meil on Euroopa Liitu müümise luba olemas, no mis desomattidest siin jutt käib,” ütles Filee Lihatööstuse omanikfirma Maag nõukogu esimees Roland Lepp, kes kuulis Vene poole eitavast otsusest Äripäeva ajakirjaniku käest. Filee Lihatööstus soovis ekspordiluba, kuid ei läbinud kontrolli. “Ega me muidugi ei panustanud Vene turu peale, oleksime naiivsed, kui Venemaa peale äriplaani teeksime.”
Venemaale ei tohi piimakaupa müüa ka Eesti suuremaid piimatoodete ELi eksportijaid –
E-Piim. “See otsus on näide, et Venemaa peale ei saa teha äriplaani,” ütles E-Piima juht Jaanus Murakas. “Ega midagi katki pole, müüme oma kaupa aga ELi edasi.”
Murakas rääkis, et Vene inspektorid ei juhtinud tähelepanu mingisugustele vajakajäämistele. Miks E-Piima Põltsamaa meierei kontrollis põrus, Murakas öelda ei osanud.
Venemaa poolt ainsa Eesti lihatööstuse ettevõttena loa saanud Rakvere Lihakombinaadi juht Olle Horm ütles, et erilisi ponnistusi kontrolli läbimiseks ettevõte küll ei teinud, sest Venemaa äri pole kombinaadi jaoks kuigi märkimisväärne. “Oleme sellised, nagu oleme,” ütles Horm. “Desomatid on meil jah olemas, kuid minu meelest on ka meie konkurendid täiesti korralikud, ei teagi, miks nad põrusid.”
ASi Rakvere Piim tegevjuhi Jaanus Vihandi sõnul on hetkel raske kommenteerida, miks tööstus ei osutunud sobilikuks, sest pole teada sisulist põhjust: “Koostatud akti põhjal olime rahuldavas seisus.” Ta lisas, et ettevõte sellega seoses otsest majanduslikku kahju ei kandnud, küll ei saa praegu arvestada Venemaa turult saadava võimalik tuluga.
Vene poole kontrolli iseloomustades ütles Vihand, et “võib-olla on liiga detailidesse mindud”, viidates märkusele registreerimisvihiku lehtede erineva köitmisviisi kohta. Samuti ajas Eesti tootjaid elevile see, et venelaste nõuete kohaselt peab tootmishoone ümber olema mitusada meetrit tühja ruumi.
Nn Vene eksamist põrus läbi ka Võru Juust, kes ühena vähestest ettevõtetest jätkas eksporti Venemaale ka pärast Vene kriisi ning on teinud seda järjepidevalt kogu aeg. Ettevõttest ei õnnestunud Äripäeval eile õhtul kommentaari saada.
Eesti toidukaupade eksport Venemaale on viimasel viiel aastal kahanenud ja moodustas mullu vaid 50 miljonit krooni. Lätist ja Leedust said loa pooled Venemaale eksportida soovijad
Nii Lätist kui ka Leedust said Venemaale eksportimiseks loa veidi enam kui pooled seda soovinud toiduainetööstused.
Uudisteagentuuri BBN teatel andis Venemaa veterinaaramet loa 1. septembrist eksportida toiduaineid Venemaale 34 Läti ettevõttele. Eksportida soovis 56 ettevõtet. Leedust said loa 16 ettevõtet 27st.
Venemaa veterinaarameti juhi Sergei Dankverti sõnul on nimekiri litsentsi saanud Eesti, Läti ja Leedu toiduainetööstustest piiripunktidesse laiali saadetud ja nad võivad 1. septembrist riiki kaupa vedada. Venemaa saatis vastava nimekirja ka Euroopa Komisjonile.
