Eesti vaesus arvatust suurem

Eri ametkondade andmeid kõrvutades võib jõuda järeldusele, et hästi elab Eestis 9 protsenti ning endaga ei tule toime ligi 11 protsenti tööjõulisest elanikkonnast.

Statistiline keskmine palk on sotsiaalmaksul põhinevast keskmisest palgast pea tuhande krooni võrra kõrgem.

Maksuameti andmeil teenis eelmisel aastal enam kui 100 000 krooni tulu ligi üle 55 000 inimese, neist enam kui pooled elavad Tallinnas ja Harjumaal.

Tõeliselt rikasteks võib aga lugeda vaid 1392 inimest, kelle aastateenistus ulatus üle poole miljoni krooni. Neistki elab 891 Tallinnas, samal ajal kui Jõgeva, Valga ja Võru maakonnas elab kõigest neli aastas üle poole miljoni krooni teeninud inimest.

Sotsiaalmaksu laekumine lükkab ümber juba pikemat aega Eestis levivad müüdid 5000kroonisest keskmisest kuupalgast. Müütide põhjus on selles, et statistikaamet arvutab keskmist palka talle äriühingutest laekunud statistiliste andmelehtede järgi, mille paljud äriühingud jätavad aga saatmata. Peale selle taandab statistikaamet osalised töötasud alati täistööajale, mis suurendab näiliselt keskmist palka.

Sotsiaalmaksu laekumine näitab aga tegelikult väljamakstud summasid.

Lihtsad arvutused näitavad, et legaalne kuu keskmine teenistus oli eelmisel aastal vaid 4310 krooni, kusjuures üle 5000 krooni kuus teeniti vaid Tallinnas ja Harjumaal ning üle 3000 krooni kuus Tartumaal, kus Tartu linn tõstis üles ka maakonna keskmise. Kõikjal mujal jääb keskmine kuuteenistus alla 3000 krooni kuus, millest tuleb veel üksikisiku tulumaks maha arvestada.

Peresid, kes endaga toime ei tulnud ehk teisisõnu sai sotsiaalsüsteemi jagatavaid toimetulekutoetusi, olid läinud aastal Eestis veidi üle 10 protsendi (arvutustes on pered samastatud leibkondadega). Kuid sellegi protsendi väiksuses etendab tähtsat osa Tallinn, kus elab ligi kolmandik Eesti tööjõulisest elanikkonnast.

Vaadates sama näitajat maakondade lõikes, on näha, et näiteks Hiiumaal, Põlvamaal ja Võrumaal, samuti Saare- ja Valgamaal saab toimetulekutoetust ligi viiendik peresid. Kõige hullem olukord on aga Jõgevamaal, kus toimetulekutoetust saavate perede osakaal hakkab lähenema neljandikuni.

Maksuameti peadirektori Aivar Sõerdi sõnul tuleks keskmist palka arvutada ikkagi sotsiaalmaksu järgi. “Praegu ei saa keegi öelda ka seda, et sotsiaalmaks ei laekuks, see on üks paremini laekuvaid makse,” jätkas ta.

Statistikaameti peadirektor Rein Veetõusme on vastupidisel seisukohal. Esiteks kasutab Eesti kogu Euroopa Liidus kasutusel olevat metoodikat keskmise palga leidmisel ja statistiline keskmine palk saadakse kõikjal ELi riikides selle metoodika alusel. “Sotsiaalmaksu laekumiste järgi ei arvestata kuskil keskmist kuupalka,” kinnitas ta.

Statistikaamet küsitleb palga osas umbes 8000 ettevõtet kuus. Kõigile üle 50 töötajaga ettevõttele saadetakse päring, väiksematest ettevõtetest valitakse iga kümnes.

Rahandusministeeriumi majandusanalüüsi osakonna juhataja Andrus Sääliku sõnul tuleb jääda statistikaameti metoodika juurde ja õigem on taandada ka osalise tööaeg täistööajale.

“Ebakindluse moment on see, kui ausalt statistikaametile neid andmeid antakse,” sõnas Säälik.

Üks võimalus keskmist palka õigemini kajastada on välja tuua enim levinud palgasummade vahemik, mitte aritmeetiline keskmine. “Siis kaoks ära erinevused, mis mõni kõrgepalgaline oma osaga sisse toob,” arvas ta.