Eestil oht põllumaadest ilma jääda

Välismaalased ostavad Eestis kokku odavaid põllumaid, mille hind spetsialistide hinnangul võib Euroopa Liiduga ühinemisel mitu korda tõusta. Praeguseks on Eestis juba 80 põllumajandusettevõtet, mille osanikeks välismaalased.

Paar aastat tagasi kutsus Soome meedia oma rahvast Eestisse investeerima, seekord põllumajandusse. Eesti saab ükskord niikuinii Euroopa Liitu ja siis on kõik kraanid lahti, ennustasid lehtede majandusküljed. Peale selle saab sealt maa muidu kätte.

Soomes maksab põllumaa hektar ligi 50 000, Eestis kõigest 2000 krooni. Ja rendihinnad on olematud. Kõigest maamaksu eest muudkui võta ja hari võssa kasvanud põllumaid.

Tänasel päeval näitavad justiitsministeeriumi registrikeskuse andmed, et Eestis tegutseb ligi kuuskümmend soomlaste täis- või osalise osalusega põllumajandusettevõtet. Suur osa nendest on asutatud tõepoolest 2000.–2001. aastal.

Kokku tegutseb Eestis ligi 80 põllumajandustegevusega seotud firmat, kus on osanikeks välismaalased. Enamik nendest on kohapeal registreeritud eraõiguslikud juriidilised isikud. Ettevõtjaid on Uus-Meremaalt, USAst, Iirimaalt, Belgiast, Rootsist, Taanist ja Saksamaalt. Peamine tegevusala on teraviljakasvatus ning ühendatud taime- ja loomakasvatus.

Välismaalaste põllumajandusäri ajamine Eestis on alanud suures osas ühtemoodi. Alguses on võetud erastatud põllumaad rendile, mis hiljem on osaliselt välja ostetud. Kui suur on see osa, mis tänaseks välismaalastele on juba maha müüdud, selle kohta ei tee ükski amet statistikat. Teada on ainult see, et maakatastrisse on kantud praeguseks 912 755 ha põllumajandusmaad.

Erastatud maa müük välisriigi kodanikele ei ole keeruline. Esmalt lepitakse maaomanikuga kokku hinnas. Et tehing toimuda saaks, on tarvis maavanema korraldust. Maavanem kuulab ära maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse seisukoha. Ja kui kellelgi pole pretensioone ja erastamine pole vastuolus riigi ja kohaliku omavalitsuseüksuse avalike huvide või julgeolekuga, saab pärast tehingut välismaalane maa peremeheks. Kui maavanema korraldust pole aega või tahtmist ära oodata, leidub lihtsamgi võimalus. Võetakse appi riiulifirma ja erastatud maa omanik müüb aumehena oma kinnisomandi sellele maha.

Erastamata maa võõrandamine välismaalasele on keerulisem, aga seda teed pole tarvis käiagi, sest maaomanikke, kellel pole maaga midagi peale hakata, on Eestis veel piisavalt.

Kuuldus virelevast Eesti põllumajandusest on Euroopas liikvel juba aastaid. Iirlane Neil McDermott leidis neli aastat tagasi internetist juhuslikult kuulutuse, et Eestis on müüa majanduslikes raskustes põllumajandusettevõte. Mõtles veidi ja otsustas, et uurib asja lähemalt. See, mida on teinud ELi raha Iiri põllumajandusega, sundis Iiri ärimehe tõsisemalt tulevikku vaatama. Tulemas on ju eurotoetused ja maa hind peaks märgatavalt tõusma. Otsus tuli kiirelt ja nüüd on Neil McDermott Eesti teravilja- ja loomakasvatus firma Saka Era OÜ täisomanik ja ostnud 750 ha põllumaad keskmise hinnaga 1860 krooni hektar. Koos renditava maaga on firmal kasutada 1000 ha. Eelmise aasta käive oli 1,6 miljonit krooni.

Sakslane Wolfgang Buschmann tuli Eestisse põllumajandusalast nõu andma Saksamaa suunamisel üheksa aastat tagasi. Kui ametiaeg sai otsa, otsustas ta ise ettevõtluses kätt proovida. “Alustasin Viljandimaal 100 ha rendimaaga, kuid tänasel päeval on mul harida 360 ha põllumajandusmaad, kus ma kasvatan teravilja” räägib Buschmann selges eesti keeles. Sellest maast ta tahab vähemalt pool välja osta. Praegu kuulub Buschmannile 120 hektarit.

Inglane Ken Noble tuli Eestisse kindla plaaniga rajada moodne ja edukas põllumajandusettevõte ja lõi 1998. aastal teraviljakasvatusfirma Baltic Farming OÜ. “Meil on kasutada ligikaudu 1500 ha põllumaad, millest 450 ha kuulub firmale,” valgustab Ken Noble. Rendimaa arvel on kavas suurendada erastatud maa osa.

Maa leidmiseks on firma palganud agendid. Selles ametis olnud üliõpilane Priit Keres meenutab, et leidis 160 ha maad mõne päevaga. “Vanemad inimesed annavad maad meeleldi — mis ta ikka kasutult seisab,” räägib Priit Keres.

Põllumajandusministeeriumi avalike suhete nõunik Ants Laansalu leiab, et põllumaade minek välismaalaste omandusse maksab tulevikus kindlasti kätte. “Maa ostetakse odavalt kokku ja võidakse hiljem maha müüa mitu korda kallimalt. Aga maa hind on üks osa põllumajandustoodete hinna kujunemisel,” selgitab Laansalu. Tema sõnul on Eesti maamüügi osas maailmas üks liberaalsema poliitikaga riike, mis nii olema ei peaks. Näiteks USAs on maa ost-müük eriti tugeva kontrolli all. Taanis on müük ja rent vaba, aga inimene, kes tahab põllumajandusmaad osta või rentida, peab olema vastava haridusega ja elama kohapeal.

Tartu Maavalitsuse maaameti juhataja Tiit Kubri sõnul on raske praeguste seaduste juures piirata ja kontrollida maa müüki välismaa kodanikele. Sageli ei paista läbi seegi, kes tegelikult seisab tehingu taga.

Ametnike üldine seisukoht on, et väliskapitali vool Eesti põllumajandusse on tervendav, kuni see ei muutu massiliseks.