Eestlased — ELi optimistid

 (1)
Euroopa Liit
Corbis/Scanpix

Eestlased on euroliidu optimistid, seda hoolimata pigem negatiivsest hinnangust oma hetkeolukorrale. Värskest eurobaromeetri uuringust selgub, et eestlased on teiste riikidega võrreldes kõige lootusrikkamad tuleviku suhtes.

ELi kodanike meelsust ja eluga rahulolu kajastava tänavuse uuringu järgi on 60 protsenti küsitluses osalenud eestlastest veendunud, et lähima viie aasta jooksul nende isiklik elujärg paraneb, seejuures üle poole kaasmaalastest usub leibkonna ja riigi majandusliku ning tööhõive olukorra paranemisse.

Eestlaste optimism tuleviku suhtes on seda enam tähelepanuväärne, et Lääne-Euroopaga võrreldes ei ole me praeguse olukorraga üldse rahul — üle viiendiku vastanutest peab seda ebarahuldavaks. Lääne-Euroopas jääb see näitaja valdavalt kümnendiku kanti. Vanadest liikmesriikidest särasilmseimad on belglased, kelle seas elustandardi ja tervisliku seisundiga rahulolematute õnnetute hulk jäi alla kümnendiku vastanutest.

Kõige rahulolematumad on Euroopa Liidu uued liikmesriigid, kellest omakorda on kõige tumedamad prillid ees bulgaarlastel. Pea 70 protsenti küsitlusele vastanud bulgaarlastest ei ole rahul enda elustandardiga ning üle poole vastanutest peab end õnnetuks. Euroliidu uues leeris kostab torinat elujärje pihta veel rumeenlaste, leedukate ja lätlaste suust. Enim teeb värsketele euroliidu kodanikele muret nigel elustandard.

Euroopa Liidus tervikuna vaadatakse tulevikku enamasti läbi roosade prillide — peamiselt eeldatakse isikliku elujärje paranemist, vähem panustatakse riigi majanduse paranemisse.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare