Eestlased Moskvas
Võrreldes esimese tegevusaastaga on StarLine’i käive kasvanud viiekordseks. Äriidee on iseenesest lihtne: Moskvas on piisavalt jõukaid kliente, kes soovivad reisida Euroopas ja miks mitte siis ka Baltimaades. “Olen kuulnud, et enne 1998. aasta majanduslangust võeti vaatamata soolase hinnale vahel pakett lõunamaadesse tervele firma juhtivkoosseisule ja põrutati nädalaks palmide alla,” räägib Ollin. Nüüd loetakse raha rohkem.
Neljapäevase Eesti tuuri hind täiskasvanutele jääb vahemikku 270–445 eurot (ligi 7000 krooni), pluss 30 eurot viisa eest. Esimest korda minejad on tavaliselt pisut skeptilised. Esineb väiteid, et teil seal Eestis kiusatakse venelasi, poliitika pole Venemaa-sõbralik. Aga arvamus muutuvat pärast reisi kardinaalselt.
Moskvas arvatakse koos eeslinnadega elavat kuni 20 miljonit inimest. Lisaks need, kes käivad tööle oblastist, ja turistid — nii võib päeval rahvaarv paisuda kuni 24 miljonini. Väidetavalt pöörlevat Moskvas kuni 90% Vene föderatsiooni rahast.
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) Moskva esindaja Georg Poslawski sõnul võiks kohapealse ettevõtlusega seotud eestlasi olla rohkem. “Arvan, et eri aegadel Eestist ettevõtlusega tegelema tulnud inimesi võib kahe käe näppudel kokku lugeda,” arvestab Poslawski. Eestis registreeritud firmadest tegutsevad Moskvas Eesti Raudtee, Estonian Air, Baltika Grupp, Estconde-E, Sportland, Hansapank.
Eesti ettevõtjate huvi Moskva kui suure turu vastu peab Poslawski argumenteerituks. “See huvi võiks kindlasti suurem olla ja areneda reaalseteks kaubandussuheteks paljudes valdkondades. Selleks on Moskvas palju potentsiaali,” lisab ta.
Estconde-E ehitab Moskvas kontoreid ja eramaju
Estconde-E Moskva kolmest projektijuhist on Toomas Rihvk kohapeal kaheksandat aastat. Tema sõnul on Estcondel hetkel käsil kaheksa objekti.
Tehtud töödest on ette näidata mahukas pildikogu. Piltidelt vaatavad vastu nii Vene oligarhidele ehitud büroohooned kui ka luksusvillad. Oma kontori on Rihvk hetkel sisse seadnud Russki Standarti nimelise panga peahoone ehitusel Izmailovi pargi lähistel.
Õigemini on neljakorruseline maja mõeldud tootmishooneks ja valmis juba 1997. aastast, toodangut pole sealt aga päevagi tulnud. Kõrged ruumid, alumiiniumprofiilist aknad, punane marmor trepikäikudes. “Kuna marmori värv ei sobi panga sümboolikaga, võetakse see üles ja visatakse välja,” selgitab Rihvk. “Erinevalt Eestist kehtivad Venemaal teised arusaamad ka kabinettide ja koosolekuruumide sisustamisest.”
Näiteks esitlustehnika pealt kokku ei hoita. “VIP-tsoonide sisustamisel kasutatakse tipptasemel sisedisainerite abi, mängitakse karniiside, valgustite, dekooride, puittahveldiste ja eliitviimistlusmaterjalidega, üritatakse luua maksimaalsed mugavused ja turvalisus,” selgitab Rihvk. “Moskva ehitusmaterjalide turul liigub ja kasutatakse haruldasi ning väga eksklusiivseid materjale ja seadmeid, millega Eestis töötades ei olekski kokku puutunud. Viimistlustööde tasemele esitatakse väga kõrged nõudmised.”
Kuigi tööd on algusjärgus, on juba paigas tulevaste juhtide töötubade piirid. “Vastavalt ameti tähtsusele on oluline jälgida seda, et aste allpool oleva juhi ruumid oleksid ka pisut väiksemad,” räägib Rihvk. “Kasvõi üks ruutmeeter.” Suure kabineti juurde kuuluvad tingimata puhketoad, kus on massaažilaud või energiakookon, saun mullivanniga.
Siiski tõdeb Rihvk, et pärast majanduslangust on isegi väga rikkad firmad hakanud rohkem raha lugema. “Kohati on nii, et mida rikkam firma, seda kitsam eelarve,” naerab ta. Estcondel on Rihvki sõnul Moskvas siiani hästi läinud. Algul ehitati ka Peterburis, nüüd aga olevat sinna tunduvalt raskem pääseda. Osaletakse küll korraldatavatel pakkumistel, aga võidud on Peterburist tulemata.
Õigete inimeste teadmist ja tutvuste olemasolu peab ka Rihvk oluliseks. “Paljud asjad saab niimoodi kergemini lahendatud, samas on oluline, et “tehing” oleks kasulik mõlemale poolele,” selgitab ta. Seaduste ja määruste tõlgendamisest toob Rihvk järgneva näite: näiteks kesklinna piirkonnas teeb ehitamise keerulisemaks keeld, mis lubab materjale objektile transportida vaid öösel. Samas toob ta näite, kus ühele juudi päritolu tellijale ehitati uhke klaasist ja betoonist villa rajooni, kuhu eramute püstitamine on keelatud. “Kuidas tellijal õnnestus sinna ehitusluba saada, jäi meile teadmata,” nendib Rihvk.
Ehitusel kasutatakse viimastel aastatel põhiliselt alltöövõttu, Eestist on Moskva objektidel praegu tööl kakskümmend meest. “Aga veel neli-viis aastat tagasi tegime 75–80% töid oma jõududega,” lisab Rihvk. “See-eest suurte objektide “lõpuspurtidest” on kõikidel meestel oma lood lastele ja lastelastele rääkida!” Rihvki andmetel teenib kohalik ehitaja keskmiselt 20 000–30 000 rubla kuus.
Moskvas komandeeringutes töötamine on Rihvki arvates võimalik ainult pere usaldusel ja toel. “Suurlinn oma ahvatluste, inimmasside ja agressiivse liiklusega on väga väsitav. Siin on vajalik oskus stressiga võitlemiseks ja uue energia leidmiseks,” lisab ta.
Marketid ehitati linna taha
Väidetavalt soovinud Moskva linnapea Juri Lužkov uute kaubakeskuste arendajatelt ehitusloa saamise eest liiga kõrget tasu, nii ongi kaks suurimat marketikooslust Mega ja Mega Himki kerkinud väljapoole linna piire, oblasti maa-alale. Neist uuemas Mega Himkis on esindatud sellised tuntud tegijad nagu IKEA, Stockmann ja Obi, aga ka Monton ja Sportland. Mega Himki kompleks on nii suur, et ümber selle sõidab eraldi bussiliin. Samuti veavad tasuta bussid inimesi Mega Himki ja kahe lähima metroojaama vahet. Bussid on uued ja paistavad üldise päevinäinud linnatranspordi taustal kohe välja.
Mart Luik: objektiivsete teleuudiste tootmine on Venemaal mõttetu
Neli aastat tagasi saabus Moskvasse endine TV3 juht Mart Luik eesmärgiks upitada jalule Viasati omandatud kiratsev Vene telejaam, mis praegu kannab nime DTV.
“Alguses oli olukord ikka suhteliselt masendav, palju oli võlgu, töötajatele olid palgad välja maksmata,” räägib Luik.
Tänaseks on olukord muutunud, kunagisest 200 töötajast on alles 60. Moskvast on lahkunud ka enamik eestlasi, kellega Venemaa pealinna erinevates ettevõtetes enam-vähem üheaegselt tööle asuti.
Kanali vaadatavusest annab aimu kaart nõupidamisruumis. Kollaseid lipukesi, mis tähistavad DTV levikut, leiab üle riigi, Kamtðatkani välja.
“Kui kogu Venemaa telejaamade reklaamikäive oli 2004. aastal 1,7 miljardit dollarit, siis on, mille eest võidelda,” sõnab Luik.
Saateid telejaam ise ei tooda, need ostetakse sisse. Tegemist on eelkõige meelalahutust pakkuva kanaliga.
Praeguses poliitilises olukorras on objektiivsete uudiste tootmine Luige arvates suhteliselt mõttetu. Arvata võib, et endiselt on iga teletöötaja kohta kusagil toimik olemas, räägib Luik.
Viasatil on plaanid ka kaabeltelevisiooni arendamisega, kuid internetiga on Moskvas lood kehvad. Vaja olevat umbes miljardi dollari suurust investeeringut, et pealinn saaks korraliku interneti- ja kaabel-TV ühenduse.
Head isiklikud suhted on Venemaal eduka äri tegemiseks hädavajalikud
Kalev Reiljan on Moskvas kolmandat aastat. Alustanud Nokia Eesti esinduses, on ta nüüd Moskvas Nokia Networksi müügidirektor.
“Augustis 2002 oli mul just lõppemas projekt Soome Soneraga ja Nokias oli taas tekkinud huvi Venemaa sideturu vastu,” räägib Reiljan. “Mulle pakuti Moskvat, kuna valdan vene keelt ja tunnen hästi antud ärivaldkonda.” Reiljani esimeseks ülesandeks Venemaal oli käivitada uus ärisuund, koostada meeskond ja leida vajalikud partnerid.
“Esimesed pool aastat käisin Tallinnast Moskvasse komandeeringutes paar korda kuus, äri kasvades 2003. aastal juba iga nädal. Alates 2004. aastast töötan Moskvas kohaliku lepinguga,” selgitab Reiljan.
Reiljani arvates on head isiklikud suhted eduka äri tegemiseks olulised kõikjal, Venemaal aga eriti. Kuigi bürokraatiat on suhteliselt palju, eriti võrreldes Eestiga, on asutuste vahel mitteformaalset suhtlust oluliselt rohkem. Heade suhete korral tehakse vajalikud formaalsused, näiteks lepingud, tagantjärele.
“Venelased on üldiselt sõnapidajad ja suusõnalised lepingud on olulisemad kirjalikest,” räägib ta.
Venemaal tuleb reeglina paremate suhete saavutamiseks kutsuda äripartnereid koos perega endale külla ja käia vastukülaskäikudel. “Bütsantsliku kultuuritaustaga venelased armastavad ka kõikvõimalikke tseremooniaid ja külaliste vastuvõtul pakutakse alati parimat,” lisab Reiljan.
“Täpsus, seda eriti aja suhtes, võib olla eurooplasele väga harjumatu ja häiriv,” jutustab ta. “Isiklikult olen oodanud äripartnerit kokkusaamisele isegi kaks tundi.”
Samuti kipuvad peaaegu kõik projektid ja lepingute täitmine hilinema ja venima, mis harva tähendab Vene äripartneri poolt pahatahtlikkust.
Kokkusaamistel ja koosolekutel tuleb kinni pidada etiketist, st läbi räägivad osapoolte kõige kõrgema positsiooniga kohal viibivad esindajad, kes annavad vastavalt teemale oma meeskonnaliikmetele sõna.
Reiljani sõnul paistab Eesti ettevõtlus Venemaalt vaadates väiksena. Venemaal on registreeritud üle miljoni äriettevõtte ning seal loetakse näiteks saja miljoni dollarilise käibega ja 500 töötajaga firmat keskmise suurusega ettevõtteks, sõnab ta.
“Venelased on inimestena tolerantsed, Eestisse ja eestlastesse suhtumine on hea,” tõdeb Reiljan. “Eestiga seoses on paljudel veel häid mälestusi, eriti praegu võimul olevate juhtide hulgas vanusegrupis 40–55 eluaastat,” ütleb ta.
Kuivõrd Moskvas töötavad Eesti ettevõtjad ja juhid omavahel suhtlevad? “Moskva on suur linn, vahemaad suhteliselt suured, aega vähe. Moskvas on täna taaselustatud Eesti Klubi, mis käib koos kord kuus,” vastab Reiljan.
Venelased on emotsiaalsed ostjad
Anu-Mall Naarits AS Baltika Grupp turundusuht
Baltika on Vene turul olnud juba üle kümne aasta. Eelmise aasta mais lõime koos oma pikaajalise hulgipartneriga ühisettevõtte Moskva ja Peterburi kaupluste opereerimiseks. Peterburis on meil praegu kolm kauplust ja Moskvas neli. Ühisettevõtte teises etapis 2006. aastal on kavas võtta üle osa Uurali ja Siberi regiooni poodidest.
AS Baltika Grupp opereerib ka Venemaa turul brändidega, mis jaotuvad kolme jaekaubanduskontseptsiooni: Monton, Baltman ja CHR/Evermen. Venemaal saavutati selle aasta esimese kvartali müügikäibeks 12,4 mln krooni.
Suurimaks Venemaa eripäraks võib nimetada turu mastaapsust, mis kajastub nii suurtes vahemaades kui ka arendustegevuses. Venemaa jaekaubandus ei ole täit tuult veel tiibadesse saanud, tugevaimad on seal Mega-kontseptsiooniga keskused, millest Mega2s asub ka Venemaa esimene Montoni pood.
Venelased on mittepragmaatilised ja emotsionaalsed ostjad. Kui neile toode meeldib, siis nad selle ka ostavad. Loomulikult hindavad nad väga head teenindust.
Plaanime käesoleval aastal avada Venemaal Kaasanis uues Mega keskuses vähemalt kaks uut poodi, millest üks on Monton.
