Elu kallineb

1. aprillil rahva hinnatõusudega “rõõmustamine” on juba traditsiooniks muutunud. Mullu kallines just naljapäeval kohalik telefonikõne, 2002. aastal kallineb elekter, mis annab tõuke teistegi hindade tõusule.

“Oleks alguses sellist tõusu teadnud, oleks endale ahju ehitanud” — sellist fraasi kuulsin pärast uudist Eesti Energia hinnatõusust mitmelt eramaja omanikult. Korteriomanikud kurdavad, et veel selle aasta algul Eesti Energia kliendilehes odavaks ja mõnusaks lahenduseks kiidetud põrandaküte läheb nüüd kalliks lõbuks.

Fotopoodide keti OÜ Pärnu Pilter juhatuse liikmele Silva Männikule (pildil) läheb elektri ja vee kallinemise tõttu 160ruutmeetrise maja pidamine järgmisel aastal ligi 3600 krooni kallimaks. “Meil oli ammu mõte, et veneaegne boiler tuleb välja vahetada, nüüd peab selle kiiremas korras teoks tegema,” nendib Männik. Uue boileri soetamine tähendab paarituhandest väljaminekut, kuid tuleb kokkuvõttes siiski odavam.

“Midagi positiivset selle suure virina juures on ka — see muudab ehk meie tarbimisharjumusi ja õpetab kokkuhoidlikumat suhtumist,” sõnab Männik. “Praegu laristatakse elektrit ja vett Lääne-Euroopa riikidega võrreldes päris palju.”

Tallinnas Nõmmel 100 ruutmeetri suuruses elektriküttega majas elav kolmeliikmeline pere peab külmemal perioodil maksma kuus uute elektritariifide kohaselt kuni 600 krooni rohkem.

Ühispanga turuanalüüsi divisjoni direktor Sven Kunsing tõdeb, et kõige rohkem puudutab tulevane hinnatõus eratarbijaid.

“Ettevõtted kannatavad vähem, mõned tootjad suudavad hinda tõsta, sest tarbijate ostujõud on kasvanud. Palgad on kasvanud kiiremini kui toodete ja teenuste hinnad,” sõnab Kunsing.

Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing prognoosib, et järgmisel aastal on oodata eelkõige kvaliteetsemate toidukaupade kallinemist. “Paremad singid ja juustud lähevad umbes 10 protsendi võrra kallimaks,” sõnab Josing.

“Kindlasti kallinevad teenused, näiteks juuksur, hambaravi, sisetransport, kommunaalteenused.”

Josing lisab, et mõned firmad tõstavad teenuste ja toodete hindu põhjendamatult kõrgemale tasemele, viidates elektri hinna tõusule. “Näiteks kui elektri hind tõuseb 10 protsenti, tõstetakse toodete või teenuste hinda ka 10 protsendi võrra, kuigi elektri osa ei ole selle teenuse omahinnas nii suur,” ütleb ta.

Marje Josingu sõnul mõjutab hindu ka järgmisel aastal rakenduv töötuskindlustus. Töötajal tuleb vastavasse fondi tasuda üks protsent oma brutopalgast ning tööandjal omalt poolt veel pool protsenti töötaja palgast. “Ka need 1,5 protsenti peaksid kuskil hindades kajastuma,” tõdes Josing.

Investeerimispanga Suprema analüüsiosakonna juht Veikko Maripuu prognoosib 2002. aasta keskmiseks tarbijahinnaindeksi kasvuks kuni 4 protsenti.

“Vabaturuhindade üldiselt väheneva inflatsioonisurve valguses suureneb järgmisel aastal administratiivselt reguleeritavate hindade surve,” räägib Maripuu. “Eriti oluline on järgmise aasta tarbijahindadele aprill, mil oluliselt kallineb elektrienergia kodumajapidamistele.”

Tallinna Vesi tõstab 1. veebruaril vee hinda eratarbijatele 15 kroonilt kuupmeetri eest 16 kroonile ja juriidilistele isikutele 35 kroonilt 37,5 kroonile, kuid võrreldes elektri hinna tõusuga on vee kallinemine väike. Elektri hinna tõus suurendab märgatavalt ka Tallinna Vee kulusid.

“Elektrikulu on nii veetootmise kui ka heitveepuhastuse omahinnas üks suuremaid kuluartikleid ning avaldab seetõttu ASi Tallinna Vesi tegevusele suurt mõju,” ütleb firma avalike suhete juht Karita Sall.

Tema sõnul tõusevad ASile Tallinna Vesi elektri hinnast tulenevalt tootmiskulud üle 16%. Rahalises väljenduses tähendab see, et ettevõte peab 2002. aastal tasuma elektri eest umbes 3,8 miljonit krooni rohkem kui sel aastal.

Elektri, sooja ja vee kallinemine mõjutab ahelreaktsioonina otseselt või kaudselt kõiki ärivaldkondi. Kuigi enamik ettevõtjad ei oska praegu veel öelda, kui palju nende toode või teenus kallineb, kinnitavad paljud, et hinnatõus on möödapääsmatu.

Pagaritööstusettevõtte ASi Fazer Eesti finantsjuht Lauri Liipa tõdeb, et elektri hinnatõus teeb murelikuks. Pagaritoote tootjahinnast moodustab elektrikulu alla 10 protsendi. Liipa ei oska veel öelda, kas ja kui palju kallinevad koos elektri hinnatõusuga Fazeri pagaritooted. “Kui konkurendid hinda ei tõsta, ei saa ka meie seda teha,” märgib ta vaid.

Tallinnas asuva Roosikrantsi Ilusalongi juhataja Marit Niido nendib, et tema ilusalongis osutatavate teenuste hinnatõusu võib oodata aprillis-mais. “Me ei ole veel täpselt rehkendanud, kui palju teenuste hinnad võiksid tõusta. Aga näiteks solaarium — see ongi praktiliselt ainult elektrikulu,” sõnab Niido.

Kalevi siseujula direktor Hans Noormaa tõdeb, et vee, elektri ja sooja hinna tõusu tõttu kallineb ka ujulapilet. “Konkreetsed numbrid oleme praegu saanud ainult Tallinna Soojuselt, seetõttu ei saa veel täpselt öelda, milline on uus piletihind. Kui liiga palju hinda tõsta, ei jaksa rahvas piletit osta,” räägib Noormaa. “Praegu on hommikune pilet 50 ja õhtune 70 krooni. Et me uute tariifidega ära elada saaksime, peaks olema õhtune pilet umbes 100 krooni.”

Elu kallineb ka uute seaduste tõttu. Nimelt tuleb järgmisel aastal rohkem välja käia hambaravi eest, kuna uue ravikindlustusseaduse järgi ei kata haigekassa täiskasvanute hambaravi kulusid. Hambaarsti kabinetti tuleb jätta ligikaudu kolmandiku võrra rohkem raha kui seni. Kui praegu maksab patsient hambaplommi eest 180–240 krooni, siis seaduse kehtima hakates 300–400 krooni.

Suurte hinnatõusude taustal jääb tugeva konkurentsi survel osa teenuseid samale hinnatasemele, bensiini ja mobiilside osas oodatakse hoopis hinnalangust.

Ühispanga turuanalüüsi divisjoni direktor Sven Kunsing ennustab, et elu kallineb järgmisel aastal siiski vähem kui tänavu. “Kaupa on järjest raskem müüa, hindu ei saa enam valimatult tõsta,” räägib Kunsing. Tema sõnul on oodata jätkuvalt telekommunikatsiooniteenuste tariifide alandamist, seda eeskätt mobiilside vallas.

Viru Hotelli tehniline direktor Rain Luks räägib, et klientide käest ei hakka Viru hotell suuremate elektriarvete korvamiseks raha võtma. “Klientidele meie hinnad ei tõuse,” sõnab Luks. “Kui vesi, soojus ja elekter kallinevad, suurenevad meie kulud loomulikult, aga meie peame vaatama, kuidas efektiivsemalt töötada ja kust kulusid kokku hoida. Oleme viimase viie aasta jooksul vanu seadmeid uute energiasäästlikumate vastu välja vahetanud.”

Ka Silva Männiku hinnangul ei tee kallim elekter tema fotofirmas osutatavaid teenuseid klientidele kallimaks, kuigi negatiivide ilmutusmasinad, piltide tegemise laborid ja konditsioneerid on väga suured elektritarbijad.

“Me oleme kümme aastat sellega tegelenud ja kui kõik läheb kallimaks, siis piltide tegemine ja negatiivide ilmutamine on üle Eesti pidevalt odavamaks läinud,” ütleb Männik. “Konkurents on suur, teenused lähevad edasigi odavamaks, rentaablus muudkui kahaneb.”

Palju sõltub ka USA dollari hinnast, mis on Kunsingu hinnangul praegu liiga kõrge. “Kui dollar peaks odavnema, teeb see palju asju odavamaks, näiteks bensiini, Venemaalt tulevad toorained,” räägib Kunsing. “Aga reeglina eriti palju asju odavamaks ei lähe.”