Hansapanga eluasemelaenu tootehaldur Kersti Arro ütles, et iga
kuu tuleb pangas ette juhtumeid, kus klient ostab eluaseme
eesmärgiga see kohe välja üürida. “See oli taunitav, kui pankadel
olid ressursid piiratud, siis olid eelistatud need laenuvõtjad, kes
soetasid eluaseme endale,” rääkis Arro. Praegu nõuab pank vaid,
et üürileping oleks pangaga kooskõlastatud ning et ka üürilevõtja
teaks, et tegu on pangale panditud korteriga. “Vaatame lepingu üle,
ja kui vaja, teeme parandused,” lausus Arro. “Kui me ütleksime
kliendile “ei”, siis tuleks ta kohe uue legendiga tagasi,” põhjendas
Arro, miks pole mõtet laenuga ostetava korteri üürile andmist
keelata. Arro tunnistas, et kui tegu on ettevõtliku inimesega, siis
saab ta tänu üürimisele pärast laenulepingu lõppemist korteri
muidu endale.
Eesti ühe suurema kinnisvarafirma Arco Vara elamispindade grupi
juht Andrei Ostov kinnitas, et kinnisvaraturul tegutsevad inimesed,
kes soovivad sel moel kinnisvarasse investeerida. “On positiivne, et
pangad on hakanud seda mõistma,” ütles ta. “Üürileping ju garantii
laenuandjale,” lausus Ostov. Tema sõnul on peale üksikute ühte
korterisse investeerijate ka välismaiseid investoreid, kes soovivad
üürimajadega äri ajada.
Pankade eluasemelaenu omafinantseerimise määr on minimaalselt
30 protsenti ostetava vara hinnast, seega peab klient näiteks 250
000kroonise korteri puhul omavahenditest maksma vähemalt 75
000 krooni. Andes sellise korteri üürile, katavad saadud tulud
kulud.
Kui laenukliendil on võimalus lisatagatiseks esitada veel üks
eluase, näiteks korter, kus ta ise elab, ei nõua pank
omafinantseeringut. Sellisel juhul on laenu igakuine
tagasimaksesumma kõrgem, mistõttu peab korteriomanik laenu
tagasi maksmiseks iga kuu paarsada krooni oma taskust juurde
maksma.
