Elukutse — probleemsete ettevõtete likvideerija

 (8)

Pärnu kõrvaltänavas Männimetsa teel on postkast, mis on saja firma peakorter ja uudse ettevõtete kustutamise äri keskus.

Eesti äriturule toote nimega “probleemsete ettevõtete likvideerimine” toonud ettevõtja Raul Pindi tegevus on laiahaardeline ja pinnuks silmas pankrotihalduritele.

Näiliselt käib asi lihtsalt. Kõigepealt saab probleemse ettevõtte omanikuks mõni offshore-firma, kes seejärel määrab ettevõttele uue juhataja. Uus juhataja alustab kohe ettevõtte likvideerimist või üritab seda pinnal hoida. Ettevõtte pankrot üldjuhul raugeb, kuna puudub vara nõuete rahuldamiseks. Enamasti on tegu firmadega, mis soovivad mõne oma kahtlase tehingu otsi peita.

Raul Pint võrdleb enda tegevust matusetalitaja omaga. “Mind ei huvita ettevõtte ajalugu, minu asi on ta viisakalt maha matta,” sõnab ta.

Tahes-tahtmata tekib aga hoopis võrdlusmoment märulifilmidest uttava “koristajaga”, kes roimajäljed happevannis hävitab. Olgu öeldud, et vaatamata Raul Pindi väidetele oma tegevuse legaalsuse kohta meenutavadki tema ettevõtmised pigem kriminaalromaani tegevustikku.

Juba mitu aastat on Raul Pint kasutanud firmade ülevõtmisel USAs registreeritud firmat Coastal Enterprises LCC, mille asutasid kaks Briti Kanalisaarte kodanikku. Läinud aasta suvel astusid nende asemele hoopis kaks offshore-firmat, kellest said juriidilistest isikutest direktorid, mis on Arkansase osariigi seaduste järgi ilmselt lubatud. Kogu sellel tegevusel on üks eesmärk — muuta tegelike omanikeni jõudmine võimatuks.

Coastal on andnud ettevõtete kokkuostmiseks täisvolitused Raul Pindile, kellest kohe pärast järjekordse firma omandamist saab ka selle uus juhataja.

Mitu aastat järgemööda registreeris Pint Coastali omandatud firmad Pärnu aadressil Männimetsa tee 17, kus asus vaid elektriposti külge kinnitatud postkast. Perekond Pindile kuulub maja nr 19, mis nõukogude ajal kandis topeltnumbrit 17/19.

Nüüd on postkasti asemele tekkinud postkasti meenutav vineeritahvel, kuhu on kile alla paigutatud paberileht kirjaga: “Seoses postiaadressi kasutamise lõpetamisega palun edastada kogu post aadressil Metsaääre küla, Surju vald, Pärnumaa.”

Metsaääre külas asub samuti perekond Pindi valdus — väike aiamajake, mille rohtukasvanud ümbrus reedab, et inimese jalg pole seal juba ammu astunud.

Nimetus postkastis või Metsaääre külakeses on tuntumatest ettevõtetest oma lõpu leidnud näiteks omaaegne Tallinna vineerivabriku erastaja AS Marlekor ja selle varahaldaja Veerenni Kinnisvara Arendamise OÜ, samuti Märt Vooglaiuga seotud AS Balti Jaama Turg ning Sirje Endre kirjastusfirma AS SE & JS. Tegelik neisse kohtadesse registreeritud ettevõtete arv ulatub pea sajani.

Paljud neist said seoses sellega ka uue nime — Ääre Com, Ääre Fektor, Ääre Kindlustus, Ääre Vara, Ääre Transport, Ääre Võrk.

“Kui ma oleksin pannud reaalse aadressi, siis oleks võlausaldajatel tekkinud koht, kus oma emotsioone välja elamas käia,” kommenteerib Pint äriideed. “Nüüd on neil teada aga ainult minu mobiilinumber ja kogu viha langeb minu kaela.”

“Võlausaldajaid võib võrrelda janustega, kes ämbritega kaevu ümber ootavad,” lisab ettevõtete likvideerija. “Lõpuks saavad nad aru, et kaevu ei tulegi kunagi vett ja lahkuvad.”

Muide, kui Raul Pint oma kummalist tegevust alustas, avaldas ta reklaami, mida ilmestas foto Vietnamis hukkunud USA sõdurite hauaplatside rivist.

Seni pole ükski pankrotihaldur Raul Pindi tegevuse vastu rohtu leidnud.

Kõige kaugemale on oma püüdlustega jõudnud osaühingu Glokent pankrotihaldur Gunnar Kivila, kelle taotlusel rakendas Pärnu maakohus eelmise aasta suvel Pindi suhtes ärikeeldu. Sama aasta novembris aga tühistas Tallinna ringkonnakohus määruse, leides, et ärikeelu kohaldamiseks jääb tõendeid napiks.

Glokenti vastu on siiani üleval 5-6 miljoni krooni ulatuses nõuded. Audiitorid tegelevad praegu mitme kastitäie raamatupidamisdokumentide analüüsimisega. “Ma olen kindel, et sellest koorub välja kriminaalasi, kuid ilmselt mitte Pindi, vaid ettevõtte eelmise omaniku ja juhi vastu,” tõdeb Kivila.

Gunnar Kivila märkis, et Raul Pindile on raske midagi otseselt süüks panna, sest rahaliste vahendite või vara omastamisega ei tegelnud mitte tema, vaid tema eelkäijad. Glokenti juhtumil on Pindi ainus patt selles, et ta ei algatanud juhatuse liikmena ise õigeaegselt ettevõtte pankrotimenetlust.

Glokent on seotud kunagise kütusefirma EK tehinguga, mille käigus müüdi Shell Eestile tanklaid, mida tegelikult polnudki enam olemas. Seejuures oli müüjaks sisuliselt Eesti riik.

Loe veel

Marlekori pankrotihaldur Peep Lillemäe ütles, et vaatamata Pindi formaalsele staatusele Marlekori viimase juhatuse esimehena ei ole tema kunagi Raul Pinti Marlekori juhatajaks pidanud. Ta avaldas ka arvamust, et vara tagasivõitmise seisukohalt ei mängi Pint erilist rolli.

“Olen veendunud, et Marlekori puhul Pindi punutud skeem ei toiminud,” sõnas Lillemäe. “Pole vahet, kus ettevõte on registreeritud või kes on vahepeal selle omanikeks saanud.”

Lillemäe nentis, et Raul Pint esitas küll Marlekori vastu töötasunõude, kuid seda ei tunnustatud.

Maksuameti peadirektor Aivar Sõerd toonitas, et maksuametnikud hoiavad sellistel omandisuhete muutmistel, kus eesmärgiks on võlgu peita, kindlasti silma peal.

“Alati on võimalik selliseid üleminekuid vaidlustada,” meenutas Sõerd ASi Eriõli juhtumit, kus äriregistri kanne noorukese tankisti nimetamisel ettevõtte juhatajaks tühistati.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare