Äripäev soovitab igal praegusel ja tulevasel laenuvõtjal pidada aru, mida tänasest intressiparadiisist väljaheitmine tähendab ja kuidas on võimalik end kaitsta ebasoodsate arengute eest. Pakume välja oma soovitused.

Esmalt ei tohiks end “kinni laenata”. Kui suurema laenusumma nimel läheb juba täna viimane kui sent pangale, siis mida teha pärast intressitõusu? Miljonilaenu, 20 aasta pikkuse laenuperioodi ja annuiteetmakse puhul (võrdne makse iga kuu) tähendaks laenuintressi tõus viielt protsendilt kuuele lisamakset ligikaudu 570 krooni kuus, kuuelt seitsmele aga veel umbes 590 krooni.

Praegu on kuue kuu Euribor veidi üle kahe protsendi, kuid umbes kümne aasta ajalugu mäletab Euribori eelkäija, DEMi libori kaheksa protsendi taset. Seega on võimalikud halvad uudised.

Teiseks kipub laenaja laenuperioodi võimalikult pikaks venitama — ikka suurema laenusumma ja väiksema kuumakse nimel. Niiviisi suureneb võimalus jääda turu meelevalda, kõrgete intressimäärade kätte tulevikus.

Laenaja peaks püüdma maksta laen ära venitamata, muidugi mitte end surnuks näljutades, vaid optimaalse rahalise puhvriga, arvestades juba nüüd intressitõusuga. Kui maja saab valmis ja korteri müüte maha, siis kasutage saadud raha mitte muuks kui osa laenu ennetähtaegseks tagasimakseks.

Oma laenuvõimet tuleks testida mitte uinutava annuiteet-, vaid laenu põhiosa võrdse tagasimakse järgi. Sel juhul on esimene makse (koos intressiga) kõige suurem ja iga järgmine kuu toob juba väikse kergenduse. Kui raske algus on üle elatud, on riskid hoopis väiksemad.

Meenuvad Igor Gräzini sõnad oma eluasemelaenu kohta USAs, mil ta alguses maksis nii, et “veri ninast väljas”. Ilmselt pole pangad väga huvitatud niisugusest tagasimaksest, sest panga summaarne intressitulu väheneb. Klient aga nõudku oma õigust.

Kui vähegi võimalik, ärge võtke maksepuhkust, mil tasute vaid intresse — see on tänaste probleemide edasilükkamine veelgi suuremate probleemide hinnaga. Proovige hoopis intressi madalamaks rääkida.

Last but not least — täna on aktuaalsem kui kunagi varem fikseeritud intressiga laen, sest langusruumi ju Euriboril praktiliselt pole, tõusuruumi aga maa ja ilm. Ujuvintressist umbes protsendi-paari võrra kõrgem fiksintress võib üsna kiiresti end ära tasuda.

Fiksintressi atraktiivsust vähendab siiski fikseerimise maksimaalne pikkus — vaid viieks aastaks. Eluasemelaenu puhul on viis aastat lühike aeg, mille möödudes on laenuvõtja uuesti turujõudude meelevallas. Ent koos laenuperioodi põhjendatud kokkusurumisega annab fiksintress võrdlemisi tõhusa kombinatsiooni riskide vähendamiseks.

Kindlasti jääb üle inimesi, kelle suurim unistus on laen pangast üldse välja kaubelda ja kõik muud tingimused on teisejärgulised. Nii käitudes võib õnn pöörduda ka pikaks halvaks unenäoks.