Pakterminali nõukogu esimees Aadu Luukas arvab, et Rahvaliit kiirustab liialt. “Nii lühikese aja jooksul saab ainult vigu teha. Maksureform on kindlasti vajalik, kuid pikema aja jooksul,” ütles Luukas. “Maksude eesmärk pole ainult riigieelarvet täita, vaid makromajanduslikult majanduskeskkonda kujundada, maksudega võib suunata majandusarengut, seda siis kas kiirendada või jahutada,” selgitas ta maksude olemust. Praegu võiks Luukase sõnul 2005. aasta eelarvega tegelema hakata, põhimõttelised muudatused maksunduses on vajalikud, kuid üldine maksukoormus ei tohiks suureneda.

Ettevõtja Rein Kilk ütles, et temal jäi seda uudist kuuldes suu lahti. “Seni toimis majandus ühtedel alustel, nüüd järsku toimub paradigma muutus: riigieelarve lastakse defitsiiti, võetakse suured laenud peale, laenuraha suunatakse tarbimisse… See on tõesti revolutsiooniline, selliseid ettepanekuid pole minu arvates isegi Tiit Toomsalu teinud!” Kilgi arvates pole Eesti riik majanduslikult mitte kunagi nii heas seisus olnud, miks siis seda olukorda muuta. “Mina arvan, et poliitikud võlgnevad meile praegu selgituse. Mina läheks ausalt öeldes kohe ise kohale ja kuulaks, kui mõni Rahvaliidu poliitikutest olukorda selgitaks,” lisas ta.

“Peeter I kehtestas habememaksu, põhimõtteliselt samaga on nüüd välja tulnud Rahvaliidu poliitikud. Pole mõtet kehtestada maksu, mille maksmisest saab täiesti legaalselt kõrvale hiilida, näiteks raha Šveitsi panka viies. Käskida rahvast oma raha ainult Eesti pankades hoida ju ei saa,” arvab Tavidi nõukogu esimees Alar Tamming.

Erakondi teotanud ärimehed toetusraha eest poliitikutelt mingeid hüvesid ei oota ja neile ettekirjutusi ei tee. Vahetult enne Riigikogu valimisi Rahvaliitu poole miljoni krooniga toetanud Tallinna Piimatööstuse juhataja Aare Annus ütles Äripäevale: “Poliitikud peavad oma probleemidega ise hakkama saama. Usun, et mõnedel ettevõtjatel on kiusatus erakondi ka selles protsessis aidata, kuid isiklikult ei pea seda õigeks.”