“Meie tootmiskulud on otseses sõltuvuses elektri hinnast ja kõnealune elektrienergia aktsiis pärsiks meie kasumlikkust ja isegi jätkusuutlikkust,” nentis ASi Estonian Cell finantsjuht Riia Ratnik, kes oli elektri maksustamisest kuuldes jahmunud. Estonian Cell on Ratniku sõnul suuruselt teine tööstuslik elektritarbija, iga kuu maksab firma elektri eest praegu umbes viis miljonit krooni.

“Meil on Eesti Energiaga sõlmitud pikaajaline fikseeritud hinnaga leping ja aktsiisi kehtestamine ning seeläbi elektri hinna tõus tähendaks sisuliselt lepingu rikkumist,” oli Ratnik pettunud.

“Aga see on ju riiklik maks. Loomulikult ei tule siin mingeid erandeid lähtuvalt klientide lepingutest Eesti Energiaga,” kinnitas rahandusministeeriumi pressiesindaja aktsiisi laienemist eranditult kõigile elektrienergia tarbijatele.

Tööstusettevõtteid tuleks kohelda erinevalt

Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Tarmo Kriisi sõnul on oluline, et elektrienergia maksustamisel siiski kehtestataks eritingimused tööstusettevõtetele, kes tarbivad elektrit tootmise eesmärgil.

“Kuni aktsiisid piiravad eratarbimist ja aitavad alandada inflatsiooni, on kõik korras. Aga ettevõtluse seisukohalt me ju pigem ootame elektri tarbimise kasvu ehk tootmiste laienemist,” rääkis Kriis.

Eesti Energia teenindusdirektori Tiit Niguli sõnul on aktsiisid puhtalt riigi ehk Eesti Energia omaniku otsus. “Loomulikult mõjutab selle jõustumine nii Eesti Energia kui ka teiste energiaettevõtete klientide kulutusi elektri eest. Kas ja mis ulatuses aktsiis kehtestatakse, on riigi otsustada,” sõnas Nigul.

Rahandusminister Ivari Padar põhjendas aktsiisirallit elukeskkonna parandamisega. “Et Eesti teedel sõidab ringi üha enam autosid, on üsna loomulik, et peame hakkama tõsiselt mõtlema selle mõjule meie elukeskkonnale. Aktsiisid aitavad mõjutada energia ja kütuste tarbimist ja seega säästa keskkonda, milles me elame,” selgitas Padar.

Olle Horm: valitsus kihutab inflatsiooni tagant

Rakvere Lihakombinaadi tegevjuht Olle Horm tunnistas, et elektri maksustamine teeb iga ettevõtja meele mõruks. “See on jama jutt, et kütuseaktsiis on teede hüvanguks ja elektriaktsiis nüüd siis keskkonna hüvanguks. Valitsus tahab lihtsalt makse tõsta ja kihutab sellega inflatsiooni tagant,” sõnas Horm.

“Kui valitsus tahab Eesti ettevõtjate konkurentsivõimet veelgi alla tõmmata, siis lasku käia,” ütles elektrimootoreid tootva Volta ASi tegevjuhi Aivar Reivik. Ta lisas, et mõistab alkoholi ja tubaka maksustamist, eesmärgiga nende kaupade tarbimist piirata. “Aga elektri tarbimist maksustamisega ju ei piira. Mina ettevõtjana ei mõista, miks valitsus sellise otsuse tegi,” märkis Reivik.

Lisaks elektrile maksustatakse aktsiisiga maagaas.

Rahandusministeeriumi hinnangul on aktsiisitõusude mõju inflatsioonile 1,5 protsenti ja järgmise aasta inflatsioon on kokku 6,2 protsenti.

“Sealt edasi aga alaneks inflatsioon aasta-aastalt ja jõuaks aastateks 2010-2011 kolme protsendi piirimaile,” märkis Padar.

Maksuvõit nullitakse

Plaanitavad aktsiisitõusud nullivad maksumaksjale ära tulumaksumäära alandamisest ja tulumaksuvaba miinimumi tõusust saadava võidu.

Koalitsioonileppes lubas valitsus tõsta maksuvaba tulu 3000 kroonini ja alandada tulumaksu määra 18 protsendini aastaks 2011. Rahandusminister Ivari Padar ütles, et kuigi tulumaksumuudatused jätavad inimestele rohkem raha kätte, toovad aktsiisitõusud selle raha riigieelarvesse tagasi. “Ja riik saab seda raha kasutada inimeste elukvaliteedi tõstmiseks,” toonitas Padar. Rahandusministeeriumi hinnangul tooksid aktsiisimuudatused järgmisel aastal riigieelarvesse täiendavalt 2,2 miljardit krooni ning 2009. aastal 1,5 miljardit krooni.

Taust

Valitsus kergitab plaanitust varem ka teisi aktsiise

• Mootorikütuste aktsiisimäär plaanitakse tõsta 2008. a algusest Euroopa Liidu miinimumtasemele. Bensiini puhul 4500 kroonilt 5620 kroonile tuhande liitri kohta ja diislikütuse puhul 3840 kroonilt 5165 kroonile tuhande liitri kohta.
• Alates tuleva aasta 1. juulist on alkoholiaktsiisi kavas täiendavalt tõsta 20 protsenti. Lisaks on juba praegu seadustatud 10protsendine alkoholiaktsiisi tõus alates 1. jaanuarist 2008.
• Tubakaaktsiis soovitakse 2008. a 1. juuliks tõsta ELi alammäärani, mis on 20 krooni paki kohta. Aktsiis tõuseb 9 krooni paki kohta.
• 2008. a 1. jaanuarist on kavas kehtestada aktsiis maagaasile 157 krooni tuhande kuupmeetri kohta.
• Põlevkivikütteõli puhul kaotatakse aastast 2008 ELiga liitumisel saadud erand kaugküttena kasutatava põlevkivikütteõli aktsiisiga maksustamisel.

Allikas: rahandusministeerium

Taust

Äritarbijatele on aktsiisi mõju suurem • Valitsus saadab juuni alguses Riigikokku eelnõu, mille jõustumisel kehtestatakse alates 2008. aasta 1. jaanuarist elektrienergiale aktsiis 5 senti kilovatt-tunni eest.
• Koos käibemaksuga ulatub hinnatõus 5,9 sendini KWh pealt. Eraisikutele tähendaks see 4,7% hinnatõusu.
• Suurtele äritarbijatele on hind madalam kui eraisikutele ja seega on aktsiisi mõju neile mõnevõrra suurem.
• Ettevõtjate sõnul tähendab kavandatav aktsiis nende jaoks vähemalt 5protsendist elektrikulude kasvu.
• Lisaks kehtestatakse aktsiis maagaasile.