“Meie töötame veel efektiivselt, Euroopa Liidus on meile sarnaste asutuste administreerimiskulud 20 protsenti rahast, mida nad toetusteks jagavad,” ütleb Põllumajanduse registrite- ja informatsiooniameti (PRIA) peadirektor Mati Kermas.

PRIA jagab praegu aastas umbes miljardi krooni ulatuses erinevaid toetusi ning asutuse enda eelarve on sel aastal 54 miljonit krooni. Eesti liitudes Euroliiduga on oodata jagatava toetussumma kahekordistumist, PRIA eelarve aga peaks kasvama 70 miljonit kroonini ning töötajate arv kolmesaja inimeseni. Võrdluseks arvab Läti riik, et neil on vaja samalaadse töö tegemiseks ligi 900 ning leedulastel ligi 600 inimest.

Samas praegu saavad leedulased suurema hulga põllumajandusraha jagatud väiksema inimestehulga ja väiksemate kulutustega. Leedu Rahvusliku makseagentuuri SAPARDi osakonna direktori Mindaugas Vilcinkase teatel jagas makseagentuur eelmisel aastal riiklike toetusi ja SAPARDi toetusi 1,7 miljardit krooni. Selle tööga said hakkama 176 inimest ning Leedu makseagentuuri ülalpidamiskuludeks on sel aastal ette nähtud 40,5 miljonit krooni.

PRIA asedirektor Katrin Noorkõivu sõnul on asutus 186 inimese tööle leidmiseks läbi vaadatud 2800 CVd ja tehtud 720 intervjuud. “Kahe ja poole aastaga on töölt lahkunud vaid 18 inimest,” ütleb ta. “Eriti mis puudutab meie infosüsteemi, siis ei minda siit sellepärast ära, et praegu on huvitav, kõik areneb kiiresti.”

Sel aastal lisandub PRIA perre veel 60 ametnikku, kelle ülesandeks on tegeleda kõikvõimalike turukorraldust puuduvate küsimustega ehk siis läbi nende hakkab toimuma eksporditoetuste maksmine kui Eesti liitub euroliiduga. Et uutel ametnikel oleks ka koht, kus oma tööd teha, otsib PRIA Tartus täiendavat rendipinda. “Siia mahuks küll veel inimesi, aga õhku lihtsalt ei jätku,” ütleb Mati Kermas praeguse tuubil ametnikke täis kontori kohta.

Uue bürooga on aga kiire, hiljemalt septembriks peab kuni 1500 ruutmeetrit rendipinda leitud olema. Riigihange pinna leidmiseks on korraldatud, kuid üks osaleja, OÜ Hans Consult, vaidlustas selle. “Me tahame leida pindu praeguse kontori lähedale, aga pakutakse sisuliselt kaubanduspinda, et me selle ise ümber ehitaksime,” räägib Kermas. “Kui see asi nii edasi läheb, tuleb rentida mingid ajutised pinnad.”

PRIA eelarve on kolme tegutsemisaasta jooksul kasvanud 8lt miljonilt kroonilt 54le miljonile kroonile sel aastal.

Lisaks riigieelarvest saadud rahale on PRIA võrreldamatult rohkem saanud raha Euroopa Phare programmidest. Kolme aasta jooksul on Phare programmidest PRIAga seotud projektidele raha tulnud 190 miljonit krooni. Suur osa selle on kulunud keeruka IT süsteemi välja arendamisele, kuid märkimisväärse hulga miljoneid on maksma läinud ka välisekspertide reisid Eestisse koolitamaks kohalikke euroametnikke.

Ka PRIA autopark on kosunud tänu Phare rahadele — 2001. aastal osteti 2,3 miljoni Phare krooni eest 15 Volkswagen Golfi. Üldse on PRIA ametnike käsutuses 34 autot, mis on kõik soetatud pärast seda, kui 2001. aastal algas SAPARD programmist raha jagamine. “Autod on ette nähtud nendele ametnikele, kes käivad kohtade peal taotlejaid kontrollimas,” selgitab Katrin Noorkõiv.

Mati Kermas sai PRIA peadirektorina eelmisel aastal palka 18 000 krooni kuus, kaks asedirektorit kumbki ligi 16 000 krooni. Osakondade juhid said kuus umbes 10 000 krooni. Lisanduvad ka lisa- ja tulemustasud. Näiteks Kermas sai 2001. aastal tulemustasu 17 000 krooni ning erinevaid lisatasusid 36 000 krooni.

“Uut töötajat otsides on meie väiksed palgad tihti takistuseks, miks ei taheta tööle tulla,” ütleb Noorkõiv. “Aga me üritame töötajatele pakkuda võimalikult palju muid motivaatoreid nagu huvitav töö, võimalus karjääri teha, võimalused välismaal stazheerida, käia õppereisidel ja ja lähetustes.”