“Kindlasti ei saa väita, et Eestis oleksid autode hinnad langenud, pigem on toimunud pisikene, kuni paariprotsendiline hinnatõus. Millest tulenevad aga ELi hinnalangusnumbrid, ei oska öelda,” ütles Nissan Balti turundusjuht Ringo Rahumeel.

Rahumeel lisas, et ELi statistika ja tegelikkuse erinevuse taga võib olla tõik, et kokkuvõttes on kasutatud riigi keskmisi näitajaid, ka keskmist hinda. Selle puhul aga võib odavnemine võrreldes varasema aastaga ilmneda tänu väikeauto sektori suurenemisele, mis ka keskmise hinna alla lööb.

Toyota Balticu turundusjuht Raido Toonekurg kinnitas, et Toyota hinnad ei ole kindlasti langenud ning uute mudelite puhul, mis just turule tulnud, käib kaasas tavaliselt pigem hinnatõus. “Hinnalanguse protsenti võivad mõjutada aga esmalt registreeritud kasutatud autod ning kindlasti ka autode modifikatsioonid eri riikides,” ütles Toonekurg ning lisas, et kui Eestis on loogiline, et igal mudelil on peal istmesoojendus, siis Saksamaal või Hispaanias see enam nii ei ole ning sellest võivad tulla ka suured hinnavahed, mis kajastuvad Euroopa Liidu statistikas.

Lisaks ilmnesid erinevused ka algandmetes, mida on Euroopa Liidu Komisjoni statistika tarbeks kasutatud. Nimelt erinesid ELi andmed võrreldes meie edasimüüjate andmetega selgelt. Toyota Corolla hinnaks oli komisjoni tabelis märgitud 195 000 krooni, tegelikult müüdi Eestis seda autot hinnaga 205 000 krooni.