“Eesti on ebaküps õigusriik, ega vääri sellisena kohta Euroopa Liidus,” tsiteeris Rootsi majandusleht Dagens Industri neljapäeval Rootsi advokaati, kes kulutas kuus aastat Eesti kohtusüsteemis tulutus katses nõuda välja hüvitis firma Göte David Teko AB Eestis kaduma läinud teksapükste partii eest.

Lars Hallkvisti sõnul ei toimi lisaks kohtusüsteemile Eestis notarite vastutuskindlustus ega politsei töömeetodid. “Juhivad teised instinktid kui juriidilised,” ütles Hallkvist, ega kõhelnud maffiat nimetamast.

Samas lehes ilmus artikkel aastatetagusest intsidendist Lätis, kus rüüstati Rootsi firma Swembalt ärihotelliks ümber ehitatud laeva. Asi on lahendust leidmata jõudnud nüüd Rootsi kõrgesse kohtuinstantsi.

Pärast Euroopa Komisjoni eduraporti ilmumist läinud kuul antud intervjuus ütles Rootsi ettevõtjate liidu Svenskt Näringsliv Euroopa kontori juht Jan Herlin, et mitmete Euroopa ettevõtjate arvates on komisjon kiirustanud. Tugeva poliitilise surve all on liitu soovitatud riigid, mis tegelikult ei ole liitumiseks valmis. Enim erimeelsusi on olnud suurima kandidaatriigi Poola suhtes.

Ettevõtjate hinnangul on peamine probleem madal haldussuutlikkus, mis ei suuda tagada ELi seaduste jõustamist. Teiseks korruptsioon, mida Soome Kaubanduskoja suvises küsitluses nimetas üheks põhimureks Lätis ja Leedus enamik Soome ettevõtjatest.

Nimetati bürokraatiat ning konkurentsi moonutavaid tingimusi. Svenskt Näringslivi laienemisekspert Frederik Segerfeldt tõi näiteks vabamajandustsoonid, kus firmadele on tagatud märkimisväärsed maksusoodustused. “Taolised vabamajandustsoonid ei vasta ELi konkurentsireeglitele,” ütles Segerfeldt.

Ettevõtjad toetavad uute riikide ranget kontrolli ning eriklauslit laienemistingimustes, mis võimaldab pääsu ELi siseturule sulgeda, kui mingi riigi tegevus seal suuri häireid põhjustab. Klausel kehtib kolm aastat ja peab sundima uusi liikmesriike reforme lõpule viima.

Probleemid ei suuda siiski varjutada positiivset, mis liidu laienemine kaasa toob. Makrotasandil peaks uute riikide majanduskasv Euroopa Komisjoni arvestuste järgi liitumise järel kiirenema 1,3–2,1 protsendipunkti võrra aastas, praeguste liikmesriikide oma 0,7 protsendipunkti võrra. Uute riikide kaks-kolm korda kiirem majanduskasv stimuleerib koos Venemaaga ka Lääne-Euroopat.

Ettevõtjatest peavad end liidu laienemisest kindlaks võitjaks need, kes tegutsevad aladel, mida EL abirahadega toetab — elamuehitus, infrastruktuur, keskkonnaseadmed. “Kindlasti on oodata ehitusbuumi, mis meile suuresti kasuks tuleb,” ütles Taani firma HTH Kokkener tegevdirektor Preben Bager ajalehele Börsen.

Ida-Euroopa turule on juba läinud mitmed suured kaubandusketid, mis toovad kaasa oma tarnijad. “Meie strateegia on käia käsikäes jaekaubanduskettidega, millega meil on tihe koostöö Lääne-Euroopas, mis nüüd on läinud ka Ida-Euroopa turule. Eelkõige näeme kasvu Balti riikide, Ungari ja Tðehhi turul,” ütles Rootsi-Taani meiereikontserni Arla Foods tegevdirektor Jens Bigum.

Teiste hulgas on optimistlikud ka laevandusfirmad, kes ennustavad kaubavedude olulist kasvu Läänemerel. Selle tingib nii kaubavahetuse suurenemine kui teedevõrgu kehv seis.