Falcki parkimisülikonna traagelniidid näha
Hankekonkurssi kulgu dokumentide ja osaliste kommentaaridega taastades paistab sellist ostapbenderlikku sehkendamist, mille kõrval isegi Suure Kombinaatori tegevus kahvatuks. Konkurssi ilmestavad otsekui Falckile kirjutatud kutsedokumendid, linna ja Falcki koondumine ühe mütsi alla konkurentide vastu ning kaheteistkümnendal tunnil linnaametnike pähe karanud juriidiline trikk, millega pannakse Falcki konkurentidel suu lukku ja tunnistatakse Falck konkursi võitjaks.
Tallinna transpordiameti juhi kohusetäitja Tiit Siimoni töölaual lebab kilekaante vahel “Keskerakonna valitsusprogramm”. Tema kohvik Moskva maja ärklikorruse kabineti laes on katuseaknad, suvel küünib toatemperatuur 40 kraadini. Kuid kuum on seal olnud tegelikult juba viimased pool aastat. Siimon palub end vabandada — üks hanke arutelu on meie kohtumisaega sisse sõitnud — ja jätab mind asjatundlikesse kätesse. Asume hanke kirjutaja ja korraldaja, transpordiameti juristi Talvo Rüütelmaaga võtma läbi hanke kronoloogiat.
Falckile ülikonna õmblemine algab juba hankematerjalide koostamisega. Pakkumiskutse saajad avastavad, et konkursile kvalifitseerub tegelikult ainult üks ettevõte — Falck Eesti. “Ei vasta tõele,” vastab Rüütelmaa küsimusele, kas tingimused tehti ainult Falcki silmas pidades. “Meil polnud ettekujutustki, kes võiks konkursile tulla,” lisab ta.
Eelmise aasta suvest ametis olev Rüütelmaa räägib hea meelega avalikust huvist, hanke eesmärgist, pakkujatele esitatud tingimustest. Pakkujate riigihangete ametisse esitatud vaiete tõttu muudetud pakkumistingimuste kohta ütleb ta aga napisõnaliselt: “Mõnda punkti muudeti. Midagi kardinaalset pole, mida oskaks välja tuua.” Linna eesmärk oli saada usaldusväärne, tugev partner. Ja sellest tulenesid tema sõnul ka kõik tingimused.
Nii Rüütelmaa, Falck kui ka konkursil kaotanud pakkujad on vaid ühes asjas ühel meelel — Falcki pakkumine on rahaliselt linnale soodsaim. Ainuke probleem on see, et pakkumisi ei saa sisuliselt võrrelda, sest nad on tehtud erinevate asjade peale. Kui EMT ja Euro Park Finland esitasid vastavalt pakkumisdokumendi lisana olevale esildisele viie aasta kohta kaks numbrit, siis Falck esitas kümme numbrit, kaks iga aasta kohta. Ja nutikad linnaametnikud taandasid ise Falcki numbrid hankele sobivaks. Ning riigihangete amet ütles, et nii ei tohi teha.
Falck on äriettevõte ja tema asi on linnalt küsida ja võimaluse saamisel teenida. Hankekonkursi juures jääb aga vägisi mulje, et rätsepatöö on muuhulgas tehtud ka vähemalt osaliselt tellija materjalist.
Transpordiametnikud ja Falcki esindajad kohtuvad Falcki avalike teenuste divisjoni juhi Kristjan Konksu sõnul iga kuu, et anda ülevaade lepingu täitmisest. Jutuks on kõik jooksvad küsimused, sealhulgas ka konkursi käik.
Eriti huvitav on aga Falcki juhi Peeter Tohvri 22. veebruaril saadetud kiri transpordiametile, kus firma annab linnale juriidilist nõu, kuidas peaks hanke korraldaja edasi käituma, et “võidaks vaieldamatult parim pakkumine”. Neljal leheküljel kiri sisaldab punkthaaval linnale näpunäiteid, looritatuna väidetega sellest, kuidas linna ja Falcki huvid selles küsimuses kokku langevad.
“Me olime endas kindlad, et meie pakkumine on parim,” põhjendab Konks kirja saatmist. “Soovisime esitada omapoolse nägemuse esitatud vaidlustuse kohta.” Teiste pakkujate käest juriidilist nõuannet linn kuulda pole saanud ega ka küsinud.
“Menetluse jooksul suhtlesime kõigiga võrdselt,” väidab Rüütelmaa.
Kellele kuulub selles ülikonnas geniaalseim juriidiline traageldus, pole päris selge. Nord Akadeemia õigusharidusega Rüütelmaa jätab mulje, et selle mõtlesid välja linnaametnikud, kes seejärel konsulteerisid Aivar Pilve advokaadibürooga. Või oli see keegi kolmas?
Igal juhul ilmub lagedale halduskoostöö seadus, millest ilmselt ka paljud juristid pole kuulnud ning millele tuginedes saab transpordiamet lahti riigihangete ameti tüütutest ettekirjutustest. Sest need on õigustühised — parkimiseteenus on haldusleping ja riigihangete ametil pole selles osas sõnaõigust.
Miks selle peale varem ei tuldud ja hanke ajal soovitati pakkujatel mitmel korral vaidluste korral ikka riigihangete ameti poole pöörduda? Rüütelmaa räägib, et ei osanud kõiki hanke aspekte ette näha.
“Poliitilist, Falcki-poolset ega mingit muud survet pole olnud,” ütleb Rüütelmaa ja kiidab hanke tulemust. “Linn poleks ise odavamalt välja tulnud,” märgib ta. “Linnale saime selgelt kõige kasulikuma lepingu,” ütleb ta.
“Oleme tegelenud parkimisega 25 aastat. Peab tunnistama, et Tallinna parkimise hange on Euro Parki ajaloos üks kummalisemaid, säärast pakkujate ebavõrdset kohtlemist pole me enne kohanud,” ütleb kaotaja, Euro Park Finlandi esindaja Karol Kovanen.
Rätsepaülikond on Falckile valmis, ehkki traagelniidid paistavad. Ja juriidiliselt on kõik korrektne ehk j.o.k.k.
Kuidas õmmeldi Falckile rätsepaülikonda
Tallinna parkimiskorralduse riigihanke käik
24. oktoober 2005: Rätsep pakub teenuseid
Kõlab avapauk Tallinna linna ühe mahukaima teenuse konkursile, parkimise korraldamine ja kontroll toob võitjale sisse järgmise kuue aasta jooksul sadu miljoneid kroone. Riigihangete registris avaldab Tallinna transpordiamet pakkumiskutse, millest kinni haarab seitse huvilist. Suur on aga seitsmest kuue üllatus, kui pakkumisdokumentidest selgub, et nad tegelikult ei kvalifitseerugi stardirajale.
Transpordiamet tahab näha konkursil pakkujaid, kellel oleks viimase kolme aasta majandustulemuseks kasum; pakkuja käive parkimisteenusest peab olema viimasel kolmel aastal vähemalt 12 mln krooni igal aastal; ehkki tegemist on nime järgi rahvusvahelise hankega, peab pakkuja olema registreeritud ja tegev Eestis; ning nendele ja veel muudele kvaliteeditingimustele peavad vastama ka pakkuja allhankijad.
Selliseid firmasid, kes eelnimetatud tingimustele vastavad, on tegelikult Eestis ja kogu maailmas ainult üks — Falck Eesti.
November-detsember 2005: Mõõtude võtmine
Neli Falcki konkurenti esitavad riigihangete ametile mitu vaidlustust, mille tulemusena on Tallinna linnaametnikud sunnitud muutma pakkumisdokumentide sisu. Ehkki kasumi- ja käibenõue jääb (seda lubab ka riigihangete amet), vähendatakse viimast 15 mln kroonile viimase kolme aasta peale kokku. Nii saaks, vähemasti teoreetiliselt, osaleda ka Eesti suuruselt teine parkimise korraldaja Europark Estonia. Lisaks kaotatakse piirang pakkuja Eestis registreerimise kohta ning seni vaid nime järgi rahvusvaheline konkurss muutub ka sisuliselt rahvusvaheliseks.
30. detsember 2005: Rätsep näitab, millest ülikond valmib
Mõni minut enne kella 14 astuvad Moskva kohviku majja kaheksandale korrusele transpordiametisse EMT, Falcki ja Euro Park Finlandi esindajad ning ulatavad kinnised ümbrikud. Ümbrikud avatakse kümmekond minutit hiljem kõigi asjaosaliste juuresolekul, kontrollitakse, kas kõik pakkumiseks vajalikud dokumendid on olemas ning tutvustatakse kõigile ka pakkumisi. Kõik osapooled annavad allkirja, et paberite vastuvõtmise ja menetlemise kohta pretensioone pole.
19. jaanuar 2006: Esimene proov
Esimene tõe hetk pakkujatele.
Transpordiametnikest koosnev neljaliikmeline komisjon kinnitab, et kõik pakkumised on korrektsed. Ja parim pakkumine on Falck Eestil.
Teiseks jäänud Euro Park Finland uurib komisjoni põhjendusi, Falcki pakkumist ja leiab, et see on tehtud hoopis teistmoodi, kui on kirjas pakkumise kutsedokumentides ning et linnaametnikud on ise leiutanud uue metoodika, kuidas viia Falcki pakkumine võrreldavaks teistega. Euro Parki tee viib taas riigihangete ametisse õigust nõudma.
Veebruar 2006: Nõel torkab rätsepat ja kundet
Pärast kirjade vahetust ja istumisi riigihangete ametis teeb amet 14. veebruaril otsuse: jah, Falcki pakkumine ei vasta kutsetingimustele ja selle edukaks tunnistamine tuleb samuti tühistada.
Seejärel läheb asi eriti huvitavaks. Riigihangete puhul on sellistel puhkudel tavapärane käitumine, et valitakse hanke võitjaks paremuselt teine pakkumine. Ent nii ei lähe see Tallinna parkimiskonkursi puhul, linna asub nõustama kirja teel ka Falck Eesti. Ühtlasi pikendatakse ka Falck Eesti praegust, kuni märtsi lõpuni kehtivat lepingut kuni augusti lõpuni, kuna hankemenetlus venib.
Märts 2006: Teine proov
2. märtsil saabub pakkujatele teine tõe hetk. Tallinna transpordiameti ametnikud leiavad, et pakkumised saab vastavaks lugeda hoopis teise riigihangete seaduse punkti järgi, mis ütleb, et isegi kui pakkumises esineb tehnilisi ebatäpsusi, aga sisuliselt on pakkumine arusaadav, võib kuulutada ta vastavaks.
Nii leiabki komisjon taas, et kõik kolm pakkumist vastavad kutsetingimustele ja Falcki oma on linnale parim.
Et sisuliselt tehakse sama otsus mis jaanuaris ja mille riigihangete amet tühistada käskis, siis esitab riigihangete ametile sisuliselt sama sisuga vaidlustuse ka Euro Park Finland. Ameti eelmist otsust arvestades ähvardab seegi kord otsus tulla Falckile ja linnale ebasoodus.
21.-22. märts 2006: Ülikond antakse kätte
Tallinn leiab ähvardavale riigihangete ameti mürginoolele vastumürgi — parkimise korraldamise ja kontrollimisteenuse puhul on tegemist halduslepinguga ja ametil puudub üldse õigus kontrollida ja määrata hanketingimusi. Seda hoolimata sellest, et linn on varem pakkujatele kinnitanud, et hanget saab vaidlustada riigihangete ametis. Sündmused arenevad kahe päeva jooksul tormilise kiirusega: transpordiamet saadab pärast Aivar Pilve advokaadibürooga konsulteerimist riigihangete ametile kirja, kus teatab, et tegu on halduslepinguga.
22. märtsi hommikul saadab amet kõigile hanke pakkujatele faksi, et ei saa vaidlustust menetleda. Sama päeva mõne tunni jooksul langetab Tallinna linnavalitsus otsuse teha leping Falckiga ning õhtupoolikul saadab linna pressitalitus välja teate, et uus hankeleping Falckiga on juba sõlmitud.
Kui palju võib parkimisest teenida?
Eelmise viie aasta jooksul teenis Falck tavalistel aastatel umbes samas suurusjärgus marginaali kui kontsern Falck ehk tervikuna umbes 10%, ütleb Falcki avalike teenuste divisjoni juht Kristjan Konks.
Viie aasta pärast on parkimiskäive kasvanud umbes 40% ehk ligi 50 miljonile kroonile, prognoosib Falck. Konks arvab, et see realistlik prognoos.
Kurjad keeled räägivad, et käibe kasv on Falckile tähtis, õigemini tähtis just tema 35% osalusega omanikule Urmas Sõõrumaale, kellel hakkab lähiajal realiseeruma optsioonileping ülejäänud osaluse müügiks Taani Falckile.
“Ma ei ole küüneotsagagi sellele kaasa aidanud,” kinnitab ärimees ise parkimiskonkurssi kommenteerides, lisades, et Falcki pakkumine oli selgelt parim ja selle taga on Falcki meeste hea töö. “Firma väärtust hinnatakse efektiivsusnäitajatega, käive on virtuaalne suurus.” Samas möönab Sõõrumaa, et teatud optsioonileping on tal Falckiga tõesti sõlmitud. “Ent see ei realiseeru kindlasti 2007. aastal, kui hiljemgi,” lisab ta.
Vaidlus hinnapakkumiste sisu üle
Tallinna parkimisteenuse hankekonkursi tüliobjekt on lihtsustatult selles, kuidas pakkujad esitasid linnale pakkumise olulisima osa ehk rahanumbrid ning kuidas linnavalitsus neid tõlgendas.
EMT ja Euro Park Finland võtsid aluseks linna poolt pakkumisdokumentides kohustuslikuna viidatud esildise, kus täitsid punktiiriga jäetud lüngad ja kirjutasid kaks hinnanumbrit, kui palju igal aastal nad teenusest endale tahavad ja kui palju igal aastal linnale tulu garanteerivad. Falck aga lähenes loominguliselt ja kirjutas endale küsitava protsendi ja linnale garanteeritava tulu iga aasta kohta.
Linnaametnikud arvutasid Falcki esitatud aastate protsentide põhjal keskmise ja võrdlesid seda siis teiste pakkujate numbriga. Ja Falcki keskmine protsent oli napilt teistest parem, samuti pakkus Falck ka kokku linnale suuremat tulu.
Euro Park Finland aga väidab, et Falcki pakkumisest keskmise protsendi võtmine ja nende pakkumisega võrdlemine pole õige, kuna sellist keskmiste võrdlust polnud hindamiskriteeriumitena kirjas ja linn küsis vastavalt esildisele ühte konkreetset protsenti viie aasta peale. Ka riigihangete amet nõustus, et sellisel moel pakkumisi võrrelda ei saa ning Falcki pakkumine ei vasta nõuetele ja tuleb mittevastavaks tunnistada.
Falck esitas nõutud ühe numbri asemel kuus
hinnapakkumustes nõutud teenusepakkuja protsent parkimistulust
Euro Park Finland
• 2006-2011: 29,51
EMT
• 2006-2011: 43
Falck Eesti
• 2006: 32
• 2007: 34
• 2008: 28
• 2009: 28
• 2010: 26
• 2011: 25
