Farmeri kasum tuleb tööstuse arvel
Põhjuseks, miks piima müük tänavu nii hästi sisse toob, ei ole mitte oluliselt kasvanud piima kokkuostukogus, vaid selle kõrgem hind — kilo piima eest saab põllumees tänavu krooni rohkem kui aasta tagasi. Ligi neljakroonine kilo kokkuostuhind on püsinud terve tänavuse aasta ning piimatööstused ei näe võimalust, et see võiks langeda.
Põllumajandusmasinaid ja -tarvikuid müüva ASi Kesko Agro Eesti krediidijuht Vallo Mandel sõnab, et piimatootjate maksevõime on viimasel ajal paranenud. “Teisalt, kuna piimatoodete hind ei ole sellist tõusu teinud nagu kokkuostuhind, siis on tuntav tendents piimatöötlejate rahanappuse osas — tekib viivitusi arvete tasumisega,” lisab Mandel. Kesko Agro Eesti tänavune kümne kuu käive kasvas eelmise aasta sama ajaga võrreldes veerandi võrra, mis viitab samuti põllumeeste suurenenud investeerimisvõimele.
Erinevalt piimatootjatest lõpetavad paljud piimatööstused tänavuse aasta miinuses. Põhjuseks kallilt ostetud tooraine. Teine piimatööstuse miinuse tekitaja on asjaolu, et tehase väljamüügihinda pole tõstetud. Tallinna Piimatööstus küll novembrist osa toodete hinda kergitas, kuid konkurendid pole kiirustanud hinnatõusu järgima.
Põllumeestest võitjad
“Tänavune aasta lõpeb kasumiga suuresti tänu piima hinnale,” sõnab Eesti ühe suurema piimatootja OÜ Väätsa Agro nõukogu esimees Endel Lieberg. Ta rõõmustab, et ainuüksi piima hinna tõusust on ettevõte tänavu 9 kuuga saanud 12 miljonit krooni rohkem kui aasta varem.
77aastane Endel Lieberg, kes on Väätsa Agrot juhtinud peaaegu pool sajandit, ei julge praegust aega nimetada küll parimaks, kuid kurtmiseks samuti põhjust ei näe. Investeerida oleks ettevõttel ideaalis vaja kolme aastaga küll 100 miljonit krooni ja osalt on sellega ka algust tehtud. Laudakompleksist, mis läheb maksma 30 miljonit krooni, on esimene osa valmis ja paar nädalat tagasi said loomad uude koju sisse.
“Tänavune aasta lõpeb kasumiga suuresti tänu piima hinnale,” sõnab Eesti ühe suurema piimatootja OÜ Väätsa Agro nõukogu esimees Endel Lieberg. Ta rõõmustab, et ainuüksi piima hinna tõusust on ettevõte tänavu 9 kuuga saanud 12 miljonit krooni rohkem kui aasta varem.
77aastane Endel Lieberg, kes on Väätsa Agrot juhtinud peaaegu pool sajandit, ei julge praegust aega nimetada küll parimaks, kuid kurtmiseks samuti põhjust ei näe. Investeerida oleks ettevõttel ideaalis vaja kolme aastaga küll 100 miljonit krooni ja osalt on sellega ka algust tehtud. Laudakompleksist, mis läheb maksma 30 miljonit krooni, on esimene osa valmis ja paar nädalat tagasi said loomad uude koju sisse.
200 töötajaga Väätsa Agro käive oli eelmisel aastal 62 ja kasum 2,1 miljonit krooni. Tänavune käive tuleb Liebergi sõnul umbes 80 miljonit krooni, kasumi suurust ei julge veel ennustada. Toetuste peale ettevõte eriti ei looda, sest neid on tänavu tulnud vaid paar miljonit krooni.
Kasumit lubab teenida ka teise piimahiiu OÜ Estonia juht Peeter Kibe. “Praegu oleme piima kokkuostuhinnaga küll rahul,” ütleb ta. “Nelja krooni pealt on juba võimalik investeerida.”
Eelmisel aastal teenis Estonia 100 miljoni kroonise käibe juures 21 miljonit krooni puhaskahjumit. Põhjuseks kehv viljakasvatusaasta ja pankrotti läinud Rapla Dairysse jäänud miljonid.
Tänavune kasum peaks Kibe sõnul tulema just nimelt piima kõrge kokkuostuhinna pealt. Seejuures riiklikke toetusi Kibe üle ei tähtsusta. “Nad on olulised ikka, aga ma parem ei räägiks nendest summadest — tootmine on suur, toetuste numbrid on ka suured,” sõnab ta vaid. Eelmise aasta majandusaruandes kirjutab Estonia juhatus, et tänavu peaks ettevõte saama riiklikke toetusi lausa 12 miljonit krooni.
Piimatootmise perspektiivi näitab välisinvestorite huvi. Mitu piimafarmi on ostnud investeerimispank Trigon Capital ja pankrotti läinud Rapla Dairyga ühte gruppi kuulunud kuus piimafarmi ostis Venemaa toidutööstus Nutritec Grupp.
Kaotajateks piimatööstused
Piimatööstused on majandustulemustest rääkides napisõnalised, heal juhul avaldatakse vaid käibenumbreid. Kahjumitest vaikitakse.
“Me oleme kõige suuremad ja sellepärast on meil vast kõige parem seis,” sõnab Tallinna Piimatööstuse juhatuse esimees Kadi Lambot. Pika pinnimise peale poetab ta, et ehk tuleb ettevõte ots otsaga aasta lõpuks kokku.
“Oleme tänavu sama suure koguse toorpiima eest maksnud 80 miljonit rohkem kui eelmisel aastal, samas tehasest välja müüdava joogipiima hinda muutsime alles nüüd,” räägib Lambot. “Sealt see miinus tulebki.”
Paar nädalat tagasi tõstis enam kui 50 protsenti Eesti piimatoodete turust omav Tallinna Piimatööstus osa toodete väljamüügihinda. Seepeale lubasid ka teised tööstused, et aitab odavmüügist — tõstame hindu. Seni pole seda lubadust täidetud.
“Ega see hinna tõstmine pole niisama lihtne, kaupmees müüks heameelega kaupa edasi ikka sama hinnaga,” ütleb Lambot. “Meie läbirääkimised kaubanduskettidega enne seekordset hinnatõusu olid üpris keerulised.”
Kasumit plaanib Lambot ligi 800 miljoni kroonise aastakäibega Tallinna Piimatööstusele järgmisel aastal. “Kaua ei saa enam samamoodi jätkata,” sõnab ta. “Samas on praegu põllumeestel esimene aasta, kus nad saavad investeerida. Pikas plaanis tuleb see meilegi kasuks.”
Kasumi teenimise on järgmisesse aastasse lükanud ka AS Rakvere Piim, kes üritab Eesti mõistes suurte piimatööstuste hulka trügida. “Ei usu, et tänavu üldse mõni piimatööstus kasumit teenib,” ütleb ettevõtte juht Jaanus Vihand. “Muidugi tuleb kahjum, kui kallilt osta ja odavalt müüa, nagu piimatööstused on tänavu käitunud.”
Hollandlaste omanduses ja peamiselt ekspordile keskenduva ASi Põlva Piim juhi Aivar Häelmi sõnul lõpeb tänavune aasta neile plussis, kuid piimaäri on praegu nii kehv, et Häelm omanikuna sellesse raha ei paneks. “Paneks raha parem pensionifondi ja teeniks ka rohkem,” sõnab ta. “Piima kokkuostuhinna tõus on ikka nii üle mõistuse, et sellise hinna juures on juba raske ka eksporti müüa.”
