Firmad hoiavad Skype’i abil sidekulusid all
“Skype on odavam ja kvaliteetsem alternatiiv tavatelefoni konverentsikõnedele, kõrvaklapid peas on lausa mugavam,” kirjeldas ta, lisades, et internetitelefonist on abi siis, kui alatasa ringi reisiv ja praegu näiteks Saudi Araabias viibiv mobiilinduse osakond on ära ja vajab rääkimist. Vahel aetakse Skype’i vahendusel tööasju kuni tund aega.
Regio 50 töötajast kasutab Skype’i lõviosa. Seda, kui palju sellega raha kokku hoitakse, ei osanud firma öelda. Ettevõttest välja helistades kasutavad nad tavatelefoni.
Enamik küsitletud Skype’i kasutavatest ettevõtetest pruugibki tasuta internetitelefoni firmasiseselt teises linnas või riigis asuva harukontoriga suhtlemiseks. Arco Vara Tallinna büroo helistab näiteks Skype’i kaudu Lätti, Leetu ja Ukrainasse, kus firmal on bürood.
“Kui on mingi pikem jutt, saab arvutis tööd teha,” rääkis Arco Vara grupi juhatuse liige Ivar Siimar, kes paar kuud tagasi kolleegidele uut tehnilist lahendust tutvustas. Tema jaoks ongi suurim pluss see, et kui välismaaga ühendust pidada ja pikemalt kui tund aega rääkida, on kõne oluliselt odavam. “Ega see mingi kosmos pole,” vastas Siimar küsimusele, kui valdavaks võiks Skype’i kasutamine kasvada. Arco Vara tahab eriliselt tähelepanu pöörata konverentskõnedele.
Viimast nimetavad suureks plussiks juba paar aastat Skype’i kasutanud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) välisesindused, mille töötajad peavad internetitelefoni abil sidet kodumaaga. EASi Stockholmi esindaja Taave Vahermägi sõnul on suhtlemine oluliselt mugavam. Vahermägi ametialased telefoniarved läinud ligi 1000 krooni väiksemaks.
“Nii EMT kui ka Elion pakuvad meile väga mõistliku hinnaga teenust,” rääkis IT-firma Webmedia juht Priit Alamäe, et ta ei ole kunagi vaadanud Skype’i alternatiivina telefonioperaatorile, pigem ühe tehnoloogilise lisavõimalusena. Webmedias kasutavad programmi valdavalt programmeerijad, kelle jaoks on mugav, kui arvutisse on kõik tööks vajalik sisse koondatud. Kolmes linnas asuvate kontoritega Webmedias kasutab telefoniarveid kahandavat Skype’i umbes paarkümmend inimest ehk 25% töötajatest.
Elioni kõneside valdkonna juhi Anne Süldi sõnul on Skype Elioni tegevust kindlasti mõjutanud. “Fiksside operaatorid mõtlevad rohkem tasuta kõneaja pakkumisele, IP ja uus tehnoloogia mõjutab kogu kommunikatsiooni ja see lähiaastatel võimendub,” ütles ta. Samas viitas Süld, et ilma internetiühenduseta, mida Elion pakub, ei saa Skype’ile ligi.
Aktiivselt firmasiseselt ja Euroopa partneritega Skype’i kasutav tarkvarafirma Saurus tegevjuhi Jarmo Tuisu meelest võiks ärikasutuses Skype’i edasi arendada n-ö kõnekeskusena, kus ettevõttel oleks üks keskne Skype’i number, mida saaks teenindada eri inimesed. “Ennustan, et Skype’i kasutusele võtmine kujuneb sarnaseks Messengeriga. Seega võiks arvata, et 2006. aasta alguses on müügi- ja kliendisuhete inimestel olemas ka Skype,” ütles Tuisk.
Samas nimetas Tuisk, et paljudes firmades on turvariski tõttu Skype keelatud.
Maksuamet jäi Skype’iga rahule
Kuu aega internetitelefoni Skype klienditeeninduse kanalina testinud maksu- ja tolliamet sai internetitelefoni teel kokku 55 kõnet, mis lubab eksperimenti õnnestunuks pidada.
Maksu- ja tolliameti teenindusosakonna spetsialist Tiina Laurits, kes Skype’i kõnesid vastu võttes pidas programmi lahti kogu tööpäeva, tundis, et esimeste kõnede ajal oli nii tema kui kliendid kohmetud, et internetitelefon tõepoolest toimis.
“Aga Skype on ju lihtne — on vaja vaid arvutit ja kõrvaklappe, installeerida programm, mis on, muide, eestikeelne,” rääkis ta.
Tema sõnul on Skype’i plussid need, et käed on vabad ning vahepeal sai ta telefoniga veel kolleegidega konsulteerida, kaotamata seejuures kliendiga kontakti.
Miinustena tõi ta välja selle, et kui sees oli palju kasutajaid, siis ta kohati ei kuulnud hästi ja vahel kostus oma kõne kajana tagasi.
Kuigi maksuameti telefoniliin oli mõeldud peamiselt välismaal viibivate tuludeklareerijate jaoks, olid Lauritsa sõnul kaks kolmandikku helistajatest Eestist.
“Raja tagant tulid keerulisemad küsimused — peamiselt rahvusvahelise maksustamise ja residentsuse kohta,” rääkis ta. Helistajad olid eranditult füüsilised isikud ja seal hulgas mõned FIEd, kõne kestis keskmiselt 20–30 minutit.
“Testperioodi põhjal tundub, et taolise teenus järele nõudmine on,” ütles maksu- ja tolliameti pressiesindaja Liis Plakk.
EL suhtub internetitelefoni soosivalt
Euroopa Liit ei kiirusta VoIP- ehk internetikõnede pakkumist seadustega kammitsema — tänasel päeval on olulisem eesmärk ergutada taoliste teenuste laiemat kasutamist.
USA ja Jaapaniga võrreldes on Euroopa ka internetitelefoni kasutuselt maha jäänud. Kui Jaapanist on VoIP-kõnedele saanud juba ulatuslik turg ja kasutajaid üle viie miljoni ning USAs on teenuse kasutajaid umbes miljoni ringis, siis Euroopa suurtest riikidest on Saksamaal ja Prantsusmaal VoIP- teenuse pruukijaid vaid vastavalt 110 000 ja 220 000, Suurbritannias 55 000.
Euroopa Komisjoni IT-volinik Vivian Reding on seisukohal, et praegu ei ole vaja kiirustada nišitoote mõõdust küll juba üle kasvanud teenuseliiki reguleerima. Pigem tuleb ergutada inimesi ja ettevõtteid uusi innovaatilisi teenuseid kasutama. Mida enam on taolisi huvitavaid teenuseid ja nõudmist nende järele, seda kiiremini areneks ELis ka kiire internetiühenduse ehk lairiba võrgu levik. Praegu on lairiba võrgule juurdepääs vaid 6,5 protsendil ELi elanikkonnast, eesmärk on aga aastaks 2010 viia see osakaal 50 protsendile.
Redingi sõnul on VoIP-tehnoloogial potentsiaal sideteenuste turg radikaalselt ümber korraldada ja hindu alandada ning sellel saab olema veelgi suurem mõju kui omal ajal elektronpostil.
“Kavatsen toetada avatud ning konkurentsi edendavat lähenemist VoIP-kõnedele,” ütles Reding veebruaris, mil teemat arutasid oma koostöögrupis ka 25 liikmesriigi sideala ametivõimude esindajad. Üllatavalt on Soome üks neid riike, mis tahaks näha internetitelefonile rangemaid mängureegleid. Skype’i kasutab Soomes ca 120 000 inimest ning ametivõimud on mures, et Skype’ist võib omakorda saada monopol, mis kõik muu välja tõrjub, samas kui näiteks probleem hädaabinumbritega on lahendamata, kirjutas Kauppalehti.
Skype’i Eesti meeskond kasvab
Ligi 160 000 eestlase kasutatav tasuta internetitelefoni Skype Eestis asuv arendusmeeskond on kasvanud 60pealiseks.
Veel möödunud aasta juunikuus oli siinsete töötajate arv 30. Sellest ajast saadik on internetitelefonifirma pidevalt uusi töötajaid värvanud, ka täna otsitakse Skype’i Londonis asuva pressiesindaja Kat Jamesi sõnul pidevalt “motiveeritud ja tarku” inimesi.
Tööotsingu reklaam oli Hansapanga hoone vastas
Möödunud aasta lõpus otsis Skype aktiivse kampaaniaga endale uusi inimesi, sellesisuline reklaam oli üleval Hansapanga peakontori vastas Liivalaia tänaval. 260pealisest Hansapanga IT- ja tootearenduse meeskonnast on Skype’i tööle läinud kokku neli inimest, neist kaks pärast reklaami ilmumist. Samuti on inimesi lahkunud teistest IT-firmadest, nagu näiteks Helmesest.
Tallinnas Mustamäel küberneetika instituudi kompleksis asuv Skype’i arendusmeeskond koosneb peamiselt tarkvara arendajatest, testijatest, toote- ja ja veebiarendajatest.
Skype’i asutaja Niklas Zennström on Äripäevas eestlastest arendajaid kirjeldanud kui tagasihoidlikke, riskialteid ja palju tööd teha tahtvaid, samas kui rootslased ja lääneeurooplased on nõudlikud, turvalisust, aktsiaoptsioone ja ametiautosid nõudvad. “Isegi kui hinnad Rootsis ja Eestis oleksid samad, palkaksin ma kõhklematult eestlased,” on öelnud Zennström Newsweekile.
Skype’i meeskonnal Eestis ei ole lubatud ajakirjandusega rääkida.
Tänaseks allalaadijaid üle 93 miljoni inimese
Ülejäänud Skype’i meeskond töötab Luxembourgis ja Londonis ning tegeleb firma juhtimise ja turundusega. Üksikuid töötajaid on ka Tokyos, San Franciscos, São Paolos ja Hongkongis.
Kui kokku on Skype’i andmetel Eestis veidi üle 160 000 kasutaja, siis Skype’i mõni kuu tagasi tehtud uuringu järgi on kõikidest kasutajatest umbes 30% tööalased kasutajad. Samas kasutavad paljud neist Skype’i ka erakõnedeks.
Tasuta telefoniprogrammi Skype valmistas Tallinnas sama meeskond, kes lõi 2000. aastal ka populaarse failivahetustarkvara Kazaa. Varem olid OÜ Bluemoon Interactive taha koondunud programmeerijad Ahti Heinla, Priit Kasesalu, Jaan Tallinn ja Toivo Annus tõestanud end Everyday portaali kiire programmeerimisega. See vaimustas Skype’i asutajaid rootslast Niklas Zennströmi ja taanlast Janus Friisi.
Esimene versioon Skype’i tarkvarast tuli välja 2003. aasta augustis ning oktoobri alguseks oli selle internetist laadinud juba üle miljoni inimese. Tänaseks on Skype’i alla laadinud üle 93 miljoni inimese.
