Fondidel palju Eesti ettevõtteid

Ostes Ehitus Service’ist tööriistu, sõlmides Salvas kaskokindlustuse või pestes oma riideid Tallinna Pesumajas, kindlustate sadade Skandinaavia, Suurbritannia ja Ühendriikide elanike tulevikku, kelle raha on riskifondide kaudu neisse firmadesse investeeritud.

Praegu tegutseb Eestis neli suuremat välisfondi ning üks Eesti meeste oma, kes on paigutanud umbes 2 miljardit krooni nii käima läinud kui ka rahahädas, kuid perspektiivikatesse ettevõtetesse.

Enamasti on pensioniraha, mis erinevate riikide elanikud on fondidele usaldanud, investeeritud kuni kümnesse võimalikult erinevas valdkonnas tegutsevasse firmasse.

Rootslaste raha Sportlandis

Kui ostate näiteks Tallinnas tegutseva Coral Clubi spordiklubi aastakaardi, olete andnud oma panuse tulevaste Rootsi pensionäride heaolusse, kuna just nende raha on klubi üks omanikke Askembla Growth Fund sinna investeerinud. Samadele inimestele läheb raha, kui ostate K-Arvutisalongist digikaamera või Sportlandist uued jalatsid.

Kui aga pakute perele õhtusöögiks Vetteli kalatooteid, läheb osa rahast, mis toidu eest välja andsite, pensionikella kukkudes Ühendriikide ja Suurbritannia elanike ning ka kindlustusfirmade kukrusse, sest kalatööstuse üks aktsionäre on mainitud kodanikke koondav Amber Trust Fund.

Vaadates aga mobiiltelefonist e-kooli süsteemi kaudu, kui hästi tütrel või pojal koolis on läinud, teadke, et selle süsteemi tegi võimalikuks fond nimega Baltcap, kes lõikab kasu ka sellest, kui Tallinna Pesumajja oma mantli keemilisse puhastusse viite.

“Investeering Tallinna Pesumajja on hea näide illustreerimaks meie investeerimisloogikat. Puhastusteenuste turg on kiirelt kasvav ning firma tootmisvõimsused vajasid laiendamist,” seletas firmat esindav Peeter Saks. Fond investeerib Saksa sõnul kasvujärgus ettevõtetesse ja ostab küpsemaid ettevõtteid. “Investeerime ettevõtetesse, millel on tugev äriidee ja juhtkond ning millel näeme suurt arengupotentsiaali 3-5 aasta jooksul,” lisas Saks.

Investeering 3-5 aastaks

Askembla Eesti esindaja Hanno Riismaa sõnul ei tohi nemad näiteks alles alustavale ettevõttele raha anda. “See on omanike poolt keelatud,” märkis ta. Sestap läheb raha juba töötavatele äriühingutele. Küll aga on ühine näitaja, et investeering tehakse kolmeks kuni viieks aastaks.

Praegu valitseb turul kaks suundumust. Ühelt poolt on Eesti-poolsed tegevjuhid hakanud osalusi fondidelt välja ostma, nagu tegid hiljuti näiteks Baltika ja Ilmarise juhid. Teisalt jällegi räägivad kõik Eestis tegutsevad investeerimispankurid, et just praegu on hea aeg fondidelt raha vastu võtta ning kas või kogu ettevõte ära müüa.

taust: Eesti firmades enim raha Amber Trustil
Amber Trust (USA, Skandinaavia ning Suurbritannia pensionärid ja rikkamad eraisikud) 842 mln kr

• AS Tallinna Külmhoone
• AS PKL
• AS Tallink
• AS Saaremere Kala
• AS Salva Kindlustus Askembla (Rootsi pensionärid, kindlustusfirmad) 500 mln kr

• Coral Club
• Eesti Eine
• Ehitus Service
• K-Arvutisalong
• Sportland
• TD Baltic
• Viimsi Spa

Baltcap (Soome, Norra, Inglismaa pensionärid ja kindlustusfirmad) 200 mln kr • Tallinna Pesumaja
• NeoQi
• Koolitööd
• EGeen International
• NutriTech Baltics
• Intrac
• Daily Service

Ambient Sound Investments (Toivo Annus, Jaan Tallinn, Ahti Heinla ja Priit Kasesalu) 60 mln kr

• Clifton
• Oskando
• Modesat
• Evikon
• Celecure

Trigon Capital (Joakim Helenius)

• Viisnurk
• Hortes
• Revino Aiand