Gräzin päästab külmutatud raha
Gräzin kohtus veebruaris Peterburis VEBi nimel Eesti ettevõtetelt võlgu sisse nõudva Cleider Projectsi juhi Dmitri Nikolajeviga, et lahendada ligi 340 miljoni krooni külmutatud raha tagastamine 150 Eesti ettevõtjatele.
Ühispank saaks Põhja-Eesti Aktsiapanga VEBis külmutatud arve õigusjärglasena raha kätte, taotledes raha kandmist enda poolt Venemaal asutatud panka, ütles Nikolajev. “Sellisel juhul oleks tegemist investeeringuga Venemaa majandusse, millel oleks poliitiline toetus,” selgitas ta.
Gräzini sõnul kujuneb raha kättesaamise eelduseks Eesti ettevõtete võlgade tasumine VEBile, samuti tuleb loobuda süüdlaste otsimisest.
Samas süüdistas Gräzin reedel Eesti riigi finantsjuhte kahjulikus passiivsuses VEBi võlaküsimuste lahendamisel.
“Rahandusministeeriumile ja Eesti Pangale on jäänud mulje, et VEBiga seotud finantsprobleemid võivad aja jooksul nii-öelda imenduda,” rääkis Gräzin. ”Kuid need probleemid ei imendu.”
Mitmed allikad on väitnud, et rahandusminister Siim Kallas, Eesti Panga president Vahur Kraft ja erastamisagentuuri endine peadirektor Väino Sarnet on valede otsustega VEBiga seotud küsimustes tekitanud riigile rohkem kui ühe miljardi krooni suuruse kahju ohu. Seni pole tõestatud, et teeniti isiklikku kasu.
16 Eesti riigile kuulunud ettevõtet laenas enne Nõukogude Liidu lagunemist VEBist äriprojektideks valuutat, kuid lõpetas tagasimaksed pärast Eesti taasiseseisvumist. Eelmiseks aastaks oli võlgnevus koos intressidega kasvanud 770 miljoni kroonini.
Ülejäänud ettevõtete pankrotistumise ja likvideerimise tõttu saab praegu võlgu sisse nõuda üksnes Tartu Ülikoolilt, ASilt Kunda Tehased ja ASilt Eesti Fosforiit kogusummas ligi 130 miljonit krooni.
Vahetult pärast Eesti taasiseseisvumist külmutas Vene Föderatsiooni Ülemnõukogu presiidium 1992. aasta alguses kõik VEBi valuutavahendid. Moskvasse jäi kinni üle ühe miljardi krooni väärtuses Eesti pankade raha.
