Gräzini kinnitusel oleks kriminaalasja algatamine Eesti maine seisukohalt äärmiselt positiivne ja tõestaks Eestit õigusriigina.

“Bill Clintoni lugu USA mainet ei alandanud, Clintoni oma küll,” selgitas Gräzin. “USA õigussüsteem ainult võitis sellest protsessist. Samuti näitaks kriminaalasi Laari vastu Eestit väga hea ja väga demokraatliku riigina.”

Keskerakonna esimees Edgar Savisaar pole esialgu veel teinud avaldust kriminaalasja algatamiseks, kuid kaalub seda ja on sel teemal konsulteerinud juristidega.

Mitu tuntud advokaati on varem ajakirjanduses väitnud, et Laari poolt Savisaare pildi tulistamises 1999. aastal Võrumaal pole eriti midagi kriminaalset ning juurdluse algatamine oleks vähe tulemusi andev.

Gräzini väitel on võimalik toimunu kohta kriminaalasi algatada kolme-nelja paragrahvi alusel. Karistused algavad rahatrahvist ja lõpevad viie aastase vabadusekaotusega.

“See kõik on aga praegu hüpoteetiline, fakte on vaja,” rõhutas Gräzin, kelle hinnangul kindlasti poleks Savisaare poolt avalduse esitamine surnud üritus.

Keskerakond hoiab õhus ka ähvardust umbusaldusavalduse esitamisest peaministrile, mille elluviimine on erakonna aseesimehe Peeter Kreitzbergi sõnul vaid aja küsimus.

Laar kaotab koalitsioonipoliitikute hinnangul oma koha siiski vaid juhul, kui märklauaskandaali sekkub president Lennart Meri. Opositsioonil pole umbusalduse avaldamiseks piisavalt hääli, valitsusliit pole aga huvitatud Laari lahkumisest.

Presidendil pole sel nädalal aga kavas kohtumist peaministriga ega ka mingi märklauaskandaali teemalise avaldusega esinemist.