Hinnasõda jaekaubanduses lööb kõige valusamalt Eesti tootjat
Mahetalunik Margus Lille sõnul mõjutab maheköögiviljakasvataja majandustegevust kõige enam elektrienergia, kütuse- ja tööjõuhind. Sama kinnitas Saku tegevjuht Margus Kestein, kelle sõnul on joogitootjate sektoris hinnasurve suur. “Meie sektorit mõjutab lisaks tugevalt aktsiisipoliitika,” ütles Kastein. “Õlleliitri hind on alates 2007. aastast vähenenud 1,35 eurolt 1,31 euroni, samal ajal kui aktsiis on tõusnud 3 korda,” tõi ta näite.
Rimi Eesti ostujuht Vaido Padumäe sõnul on konkurents nii tootjate vahel kui jaekaubanduses tihe ja sellises olukorras võib üsna kergelt tekkida hinnasõda kaupluste vahel või hinnapaanika tarbijate seas. “Kui mõni kauplustekettidest soovib turuosa hõivamise nimel üht tootegruppi teise arvelt doteerida, vastavad sellisele agressiivsele käitumisele varem või hiljem ka teised jaeketid,” tõi ta näite. Padumäe sõnul ei ole sellelele järgnevas hinnasõjas võitjat ning kõige suurema hinnasurve alla satub lõpuks tootja ehk põllumees. “Meie põllumajandus või Eesti piimakari ei ole see valdkond, mida tuleks hinnasõdadega kustutada,” nentis Padumäe.
Näitena tõi Vaido Padumäe välja aasta alguses Eestis aset leidnud suhkrupaanika, mil lühikese aja jooksul suurenes suhkru tarbimine kaheksa korda. Majandusteadlane Andres Arrak nõustub, et tarbija on meedia poolt mõjutatav, kuid tema hinnangul peaks meedia püüdma vältida hinnapaanikate tekitamist ning pigem julgustama inimesi tarbima kvaliteetseid tooteid.
Arraku hinnangul võiksid hinnamuutused Eesti jaekaubanduses olla suuremad. “Praegune olukord, kus kaupluste lõikes muutuvad hinnad kampaaniate ajal vaid pisut, näitab, et konkurents ei ole veel piisavalt tihe,” ütles Arrak, kelle hinnangul võiksid allahindlused tõesti ulatuda 80 protsendini. Selle näiteks tõi Arrak asjaolu, et hinnad kauplustes kasvasid ka siis kui Eestis oli sügav majanduskriis.
“Arvan, et viimased poolteist aastat on hinnatõusud seotud sellega, et tarneahela osapooled võtavad tagasi kriisiaastatel teenitud kahjumit,” ütles Arrak.
Padumäe sõnul on Eesti aga eriliselt tugeva konkurentsiga jaekaubandusturg. “Eestis asub ka Euroopa kõige tihedama jaekaubanduskonkurentsiga linn – Rakvere, kus 1000 inimese kohta on kõige rohkem kaubanduspinda,” kinnitas Padumäe. Tema kinnitusel on Eesti kaupmeeste keskmine brutomarginaal 17-20%, millest kauplused katavad kõik oma ärikulud, sh näiteks elektrikulud ja personali töötasu. Samas on ka tooteid, mille marginaal on enam kui 50 protsenti.
Keskfraktsiooni esimees Kadri Simsoni tõdes, et hinnatõus Eestis on läbi maksude kasvu olnud Euroopas üks kiiremaid. “Hinnatõusus ei ole sugugi alati süüdi kaupmehed, vaid riik võtab kaupadelt ja teenustelt otseste ning kaudsete maksudena liiga suure osa,” leiab Simson. Ühtlasi juhtis Simson tähelepanu ka sellele, et kohalike toiduainete kõrged hinnad on seotud asjaoluga, et Eesti põllumajandustoetused on Euroopa keskmisest poole väiksemad. Samuti on Eesti Taani kõrval ainus riik Euroopas, kus toidukaubale ei kehti maksuerisused.
