Hoidume kiusatusest ja teeme riigi odavamaks

Mitmete Eesti erakondade avaldused näitavad, et nüüd, kus senised riigijuhid on valitsemisest kõrvale astunud, on ka nende katsed valitsemiskulusid kärpida surmale määratud.

Äripäev teeb ettepaneku, et nüüd võimule tulevad poliitikud hoiduksid kiusatustest lahkujate säästukavad külmutada. Lepime parem kokku, et Eestist peab saama Euroopa Liidu kõige vähem bürokraatlik riik.

Ametist lahkunud valitsuse rahandusminister, Res Publica liige Taavi Veskimägi tegi mõne aja eest ettepaneku kärpida kõikide ministeeriumide tegevuskulusid 4 protsendi võrra. Äripäevale meeldis see idee väga ja see oleks ka ambitsioonika eesmärgiga hästi sobinud. Küll aga ei meeldi valitsuskulude kärpimise mõte Res Publica ja Reformierakonna poliitilistele oponentidele. Nende sõnad näitavad, et nad on huvitatud riigi kulude suurendamisest.

Nii arvas sotsiaalliberaal Peeter Kreitzberg 23. märtsi Äripäevas, et meil on suur avaliku teenuse defitsiit. “On probleeme hariduses ning tervishoius ja raha on vaja investeeringuteks,” sõnas Kreitzberg. Sotsiaaldemokraadid omakorda on nimetanud ühe oma põhilise eesmärgina “tuua tervishoiusüsteem kriisist välja” (Postimees, 20. märts) ning kriisi lahendusena näevad nad lisaraha eraldamist riigi stabilisatsioonireservist.

Rahvaliidu poolt naeruvääristas Janno Reiljan 16. märtsi Äripäevas põhjalikult Veskimägi ideed panna riik dieedile. “Liberaalide unistuslik “õhuke” riik hoiab eelkõige väliskapitali kasumite kasvatamise nimel kokku oma rahva tuleviku arvel,” kinnitas Reiljan. Samuti peavad kõik erakonnad peale idee algataja Reformierakonna vajalikuks käivitunud tulumaksureform peatada.

Muidugi ei ütle keegi otse välja, et suurendame kulutusi paberimajandusele ja riigiaparaadile. Räägitakse ikka tervisest ja lastest. Kuid need üleskutsed suuremale ümberjagamisele erinevate programmide ja asutuste kaudu ongi otsetee suurema bürokraatia juurde. Rohkem riiki tähendab suuremaid valitsuskulusid.

Kuid just seda otseteed pidi ei tohiks Eesti astuma hakata, sest valitsemise kuludest ja tõhususest sõltub otseselt meie konkurentsivõime. Veebruaris avaldas Äripäev ülevaate enam kui kümnest maailmas tuntud indeksist ja edetabelist. Eesti on edetabelites küll Ida-Euroopa edukaim riik, kuid negatiivse küljena tuuakse mitmes ülevaates ära liiga suured valitsuskulud.

Sellel nädalal ilmub Äripäeva arvamusküljel ülevaade Maailma Majandusfoorumi analüütikult Irene Mialt, kes nimetab avalike kulutuste efektiivsust üheks Eesti tõsiseimaks probleemiks konkurentsivõime edendamisel.

Sümboolseks näiteks on Paide ühisgümnaasium, kus raamatupidaja pani paari aastaga kõrvale 1,5 miljonit krooni ehk veidi alla 5 protsendi kooli eelarvest sel ajavahemikul. Kui asi avalikuks tuli, oli kooli direktor täielikus hämmingus: kuidas nii, koolis ju midagi selle pärast tegemata ei jäänud?

Äripäevale tundub, et see rõõmus äratundmine — kulusid pisut kokku hoides ei jäägi midagi tegemata — annab Veskimägi 4 protsendi ideele jumet. Peaasi, et uus valitsus nüüd seda ei häbeneks, et ka eelkäijatel häid mõtteid oli.