Äripäeva toimetuse arvates tasub impordi suunal olla rahulik, sest dollari langustrend on jätkuvalt sinu sõber. Seevastu ekspordi poolel põhjustab nõrk ning järjest odavnev dollar peavalu ja nõuab meetmete rakendamist.

Kes ekspordivad dollarite eest ja ühtlasi on sunnitud äri edendamiseks laenu võtma, neil on hea võimalus ennast dollari languse eest kaitsta — võttes laenu dollarites. Kui ekspordist laekuvad summad vähenevad, mis on iseenesest negatiivne, vähenevad ka tuleviku laenumaksed ehk kohustused. Parimal juhul peaks laenuperiood olema sama pikk kui planeeritud ekspordiplaan. Niiviisi tegutsedes on võimalik dollari languse negatiivset mõju kui mitte vältida, siis vähemalt pehmendada.

Kui laenu võtmine pole otstarbekas, tasuks mõelda lepingute ümbersõlmimisele. Oma toodangu müügilepingut dollarist eurosse ümber vormistada on tõenäoliselt raskem, kuid lihtsam peaks olema tooraine sisseostulepingute muutmine, kuivõrd nüüd ollakse kliendi staatuses. Kui müügilepingud on dollaris, siis sisseostulepinguid, mis on eurodes, tuleks püüda samuti ümber vormistada dollaritesse. Arvame, et dollari langustrend on sedavõrd pikk, et lepingute ümbersõlmimine, mis pole just kiire protsess, tasub ennast ära.

Põhimõtteliselt ei sõltu dollarites laenu võtmine ja lepingute ümbermängimine teineteisest ja neid saab kasutada koos. Dollari langusperioodil on oluline vähendada oma vara (ka tulevikus laekuvat), mis on noteeritud dollaris, ja suurendada hoopiski ettevõtte dollarikohustusi. Kõik teed niisuguse olukorra saavutamiseks on võrdselt head, lisakulu võib kaduda ja lisatulu tekkida bilansi mõlemal poolel.

Kui eelmised skeemid ikkagi ei sobi, jäävad veel panga pakutavad lahendused. Lihtne forward- ehk tulevikutehing võimaldab tuleviku (kuni aasta) dollarilaekumise kursi fikseerida tänasel tasemel. Pluss on see, et firma saab pühenduda põhitegevusele ega pea mõtlema kursiriskidele, määrates oma tulud-kulud kindlaks juba täna.

Eesti majanduses tervikuna kaotab dollar oma positsioone eurole, mistõttu võib näida, et dramatiseerime eksportööridele dollari langust üle. Kuid dollariga on tugevalt seotud paljud valuutad, lähematest näiteks Vene rubla, kaugematest “muud” dollarid (Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa), lisaks Hiina renmimbi, Mehhiko peeso, Brasiilia reaal. Neist riikidest tasuks toorainet või allhanget sisse osta kohalikus rahas.

Tõsiseim vastuväide on dollari kursi languse peatumine ja tõus uuest aastast, millega kaitsemeetmetest saaksid riskitegurid. Ameerika Ühendriikide majanduskasv on küll korralik, kuid maailma suurimat majandust painab eelkõige Iraagis eskaleeruvast sõjategevusest, vähemal määral maksukärbetest tingitud riigieelarve puudujääk.

Teiseks testib USA krooniline väliskaubanduse puudujääk rekordtasemeid. Ka intressimäärad on läinud tõusuteele, mis pole hea signaal aktsiaturgudele. Kuna koduseinad ei toeta, dollar niisama tõusma ei hakka.