Jaapani pensionäride külad Eestisse

Suurte plaanidega Jaapani ärimees Toshio Kawabe ehitab Eestisse külasid Jaapani pensionäridele, kes tahavad tulla siia vanaduspõlve veetma madalate maksude ja odava elu tõttu.

Jaapanlastega kohtuma minnes on võbin sees, sest kultuurierinevus võib nurjata kogu kohtumise. Mõned minutid hilinenuna jõuan Tallinna Olümpia hotelli Senso restoranis õige laua juurde ja sõnan Kawabe esindajale Erja Järvisele selge häälega ja eesti keeles: “Vabandage, et hilinesin.” Jaapanlased hakkavad südamest naerma.

Hiljem seletatakse, et jaapani keeles tähendab minu öeldu, et “vaid vanad naised magavad päevasel ajal”. Hetkeline kimbatus kaob, kui mees püsti kargab ning kummardusega mul terekäest mõlema kämblaga haarab.

Keelenali hajutab esialgse kohmetuse

Igal juhul on jää lõhutud ning edasine kohtumine kulgeb vabas vestluses. Peategelasega on kaasas ka tema äripartner, juuraprofessor Yasu P. Higashi, kes on samuti vaimustatud Eestist ja eestlastest.

Viisakusest pakatava Kawabe vanust on raske hinnata, sest eksimisruum võib olla kuni 10 aastat mõlemale poole, kuid, riskides olla ebaviisakas, siiski küsin vanuse kohta.

“Ütleme nii, et kui ma tulin neli aastat tagasi siia, ütlesin, et olen 40, niisiis praeguseks olen 44. 44 Eesti aastat vana,” naerab Kawabe. Kawabe saabus oma jutu järgi siia tühjade taskute ja kodutu mehena.

“Olin vaid neli päeva Eestis olnud ning juba sai selgeks, et see on koht, kus tahan elada ning oma asju ajada. Kohtusin Hansapank Eesti juhi Priit Põldojaga, kes kutsus mind kohe endale külla ning täna saan neid juba oma Eesti pereks kutsuda,” mainib Kawabe. Välismaal viibivat Põldoja ei õnnestu kahjuks tabada.

Toshio Kawabe tuli Eestisse Kanadast, kus tegeles golfiraja, suusakeskuse ja kinnisvaraprojektide arendusega, kuid segadus kohaliku võimuga sundis teda sealt lahkuma ning raskused müüma ka varad ja ettevõtted Jaapanis ning otsima uut kohta, kus otsast alustada.

Vestlust segab kelner, kes saab kiirelt palve tuua hautatud spargli kreeka pähklite ja koorekastmega ning Tai kanasupi. Ampsude vahele ulatab Kawabe mulle paki pabereid, mille kaanel seisab paksus kirjas “Haapsalu Linnakuurordi planeering”. Kawabe lähtub oma plaanides Nevada kõrbesse rajatud Las Vegase mudelist — ehitada üles kogu infrastruktuur, alustades elamutest ja hotellidest ning lõpetades kõikvõimalike meelelahutusasutuste, spaade, teatrite ja muuseumidega. Haapsalu lähedal Ridalas on tulevase linnakuurordi territooriumil väidetavalt juba enamik krunte müüdud.

“Keskus peab olema planeeritud nii, et tegemist oleks väga mõnusa ja puhkust pakkuva keskkonnaga,” lisab Kawabe. Tema kaaslane Higashi segab vabandades vahele ning mainib, et enamik raha tuleb Jaapani investoritelt. Ühe investorina mainib Higashi Jaapani suurimat raudtee-ettevõtet.

Pärast pooletunnist vestlust on näha, kuidas jaapanlased elavnevad ja muutuvad lahtisemaks, juuraprofessor Higashi viskab seljast oma pintsaku ning räägime vahelduseks Jaapanist ja spordist.

Krediidiinfo järgi Eestis kümmet ettevõtet omav Kawabe avaldab ka saladuse, miks asuvad mõlemad tema projektid Tallinnast täpselt tunnise autosõidu või siis 100 kilomeetri kaugusel.

“Jaapanlased on mugavad, ehk liiga mugavad ning kaugemale kui tund nad lennujaamast sõita ei taha. Sellepärast jäävad ära ka Lõuna-Eesti kuppelmaastikule sobivad projektid. Samuti on hetkel mureks Eesti viisasüsteem, mis ei luba välismaalasel siin olla kauem kui kolm kuud. Oleme kohtunud ka ametnikega, et selgitada välja, kas saab kasutada seenioriviisat, mis lubaks Jaapani vanuritel olla riigis kuni aasta,” ütleb Kawabe.

Kawabe mainib, et talle meeldib Tartu, ning imestab, kui ütlen, et sõites mugava rongiga kaks tundi, pääseb otse Tartu kesklinna. Mõlemad jaapanlased teevad suured silmad ja lubavad kohe teele asuda.

Kui tuuakse magustoit, siis palun kaneeli lisandiks ning jälle põhjustan naerupahvakuid. Taipan, et olen saanud hakkama järjekordse lingvistilise naljaga. Kui küsin, mis ma nüüd ütlesin, siis selgub, et “kaneel” tähendab jaapani keeles, et ma tahan raha. Kui nii, siis rahast ka räägime.

Ärimees Kawabe 2001. aasta suurejooneline jutt 3,5 miljardi suurusest investeeringust Maarjamaale võib vähemalt osalt ka tõeks saada. Lisaks Ridala valda planeeritud 70 krundiga linnakuurordi ehitusele on algatatud Kadrina suurejoonelise eraküla planeerimine. Samuti on alustatud detailplaneeringutega Läänemaal Oru vallas.

Kadrina vallas Kihlevere külas ostis Kawabe varem ärimees Aivar Riisalule kuulunud mõisa ning plaanib selle ümber ehitada küla, mis muutuks Eesti keskuseks jaapanlastele, kellel on traditsioon elada enamik aastast Jaapanist eemal. Sarnased kommuunid on ka Suurbritannias ja Ühendriikides.

Jaapanis on maa hirmkallis

“Jaapanlastele on väga oluline omada maad, see tõstab sotsiaalset positsiooni. Jaapanis on aga maa hinnad kosmilised ning enamik inimesi seda endale lubada ei saa. Meie sotsiaalne süsteem näeb ette, et inimene töötab kuni pensionini, alles vanana on võimalus reisida ja kulutada. Ma tean daame, kes tulevad Eestisse juba 15. korda ning iga kord jätavad siia paar miljonit krooni. Sel juhul leian, et minu plaanidel on jumet,” räägib Kawabe.

Kawabe jutu järgi meelitavad jaapanlasi ka Eesti madalad maksud. Maksuameti kinnitusel saab inimene, kes on elanud Eestis 182 päeva, hakata maksma tulumaksu Eesti seaduste alusel, juhul kui tema päritoluriigi maksumäär on kõrgem.

Lisaks sellele viskab Kawabe nalja, et kuna ta ka ise linnakuurorti elama läheb, siis saab temast selle linna linnapea. Selle peale hakkab naerma ka tema paremal käel istuv juuraprofessor ning mõlemad sädistavad midagi jaapani keeles.

Kampa löövad ka Briti investorid

Investeeringud, nagu juba mainitud, teevad jaapanlastest ärimehed, kuid summasid ma teada ei saa. Samas mainib Kawabe, et on leidnud partnereid ka Suurbritanniast ning Kadrinas võib tulevikus seetõttu näha rahvusvahelisemat seltskonda. Samas saan teada, et praegune investeering mõlema projekti peale kokku on kindlalt alla 100 miljoni krooni.

Kawabe esindaja Erja Järvis mainib, et Ridala projekti kogumaksumus jääb 50 miljoni krooni piiridesse. “Selle sisse pole aga lisatud hotelli, mille raha tuleb mujalt,” lisab ta.

Jaapanlane viib jutu ka ajakirjandusele, kes on avaldanud kahtlusi tema äriplaanide kohta. Kawabe on seisukohal, et parem on hoida ennast ajakirjandusest eemal, sest see lihtsustab asjaajamist.

“Kuna ma tegutsen üksi ning tegemist on kaugete vahemaadega, siis võtab kogu tegevus, müügitöö ja planeerimine aega. Eestlased on aga kärsitud ning tahavad asju kohe näha. See raskendab minu tööd ja tekivad suhtlushäired,” ütleb Kawabe.

Intervjuu lõpus kirjutab Kawabe spetsiaalsele papp-plaadile häälduse järgi hieroglüüfidena minu nime ning arutab seda siis veidi aega oma kaaslasega. Nad leiavad, et ma sobin ajakirjanikuks, sest minu nimi tähendab jaapani keeles “võlukäsi”.

Lõpetuseks kummardus ning mõlema käe soe embus minu käsivarre ümber.

Toshio Kawabe Eesti projektid Kuurort Haapsalu lähedal Ridalas

Kawabe on ostnud Kaasiku ja Kadaka kinnistud Puksu külas, kokku 71 krunti, millest 60 on elamukrundid ning ülejäänud on üldkasutatav maa, kuhu tulevad mänguväljakud, parkla, hotell, kaubanduskeskus ja muuseumihoone. Ala on projekteerinud Haapsalu Projekteerimisbüroo arhitekt Reet Aedviir. Praeguseks on rajatud teed, veetud kanalisatsioon ja vesi ning kevadel algab majade ehitus. Kõikidest kruntidest on müüdud 90%.

Ridala vallavanem Toomas Schmidt ütles, et maatükke on arendatud seaduskuulekalt ja kruntimine on olnud korrektne.

“Vald näeb ühel hetkel küll uusi maaomanikke, kes üldjuhul ei tule vallaelanikeks, seetõttu vallal erilist kasu sellest ettevõtmisest muidugi oodata pole. Ka nende plaanide tõsidusse on keeruline suhtuda,” ütles Schmidt. Täna on vallal pigem probleem sellega, et Kawabe maade ümber on neli arendajat asunud samuti kruntima ja planeerima ja sealsest maa-alast tikub vägisi tiheasustusala arenema, kuhu tuleks ka kauplus ehitada. “Veebruari algul tahamegi kõik need arendajad kokku kutsuda, et otsustada, kuidas ühiselt edasi minna, sest oluliseks saavad juurdepääsuteed ja kommunikatsioonid. Ilmselt tuleb selle ala kohta eraldi osa üldplaneering teha, et kõik küsimused saaksid lahendatud,” ütles Schmidt.

Suurejooneline plaan Lääne-Virumaal

Kawabe ostis mullu varem ärimees Aivar Riisalule kuulunud Kihlevere mõisa, mis peaks saama tema Kadrina küla keskuseks. Kadrina kohta veel täpseid jooniseid ei ole ning kohapeal ei ole ka midagi näha, kuid plaanide järgi peaks sinna tulema veekeskus, teatri-, kino- ja näitusemaja, hotellid, elamud, kultuurikeskus, kaubanduskeskus, infokeskused ning muud meelelahutusrajatised. Summasid Kawabe ei nimeta, ajaraame ei avalikusta. Investorid on jaapanlased.

Kadrina vallavanem Aivar Lankei ütles aga, et hirmu neil Kawabe maaostude ning plaanide suhtes ei ole, sest ostetud maad on põllumajanduslikult väärtusetud ning maad on ka raske Jaapanisse viia, tegemist pigem emotsionaalse murega.

“Kohalikel elanikel on suured ootused, mille mitterealiseerimine võib tekitada frustratsiooni. Meie jaoks tekitab enim kahtlusi näiteks Vohnjasse rajatava kompleksi teenindamiseks vajaliku infrastruktuuri loomine. Teisalt, miks just Vohnjas-Kihleveres, kui põhjarannikul on ruumi piisavalt — Mahust Narva-Jõesuuni. Hetkel on raske vastata paljudele küsimustele, samas pean tunnistama, et mingit põhjust nimetada härra Kawabet petiseks Kadrina vallal pole. Meie koostöö sõltub asja arengust ja väljunditest,” ütles Lankei.

Värskeim projekt Läänemaal Orus

Läänemaal Oru vallas Salajõe külas on algatatud detailplaneering 33 ha suurusele maaüksusele väga kaunis kohas Silma looduskaitseala kõrval. Seal on planeeritud natuke suuremad kinnistud, et võimalikult palju säilitada kaunist loodust.

Oru vallavanem Arno Kelnik ütles, et Kawabe esindaja on käinud ning algatanud detailplaneeringu oma Salajõe krundi tarbeks.

“Hetkel on see aga algstaadiumis ning aktiivsus puudub. Kuulda on, et tekkis vaidlus naabriga ning hetkel asi seisab,” lisas Kelnik.

Jaapanis kõrged maksud

Jaapani progresseeruv tulumaksumäär, millele lisanduvad veel kohalikud maksud, teevad riigist maailma ühe kõrgeima maksumääraga riigi eraisiku jaoks.

Riiklik eraisiku tulumaks varieerub Jaapanis 10 protsendist 37 protsendini. Madalaim maksumäär on kuni 363 000kroonise aastasissetuleku korral (30 250 krooni kuus). Kõrgeim, 37protsendine maksumäär algab 2 miljoni krooniselt aastasissetulekult.

Lisaks tulevad aga kohalikud maksud, mis küünivad 5-13 protsendini. Seega on maksimaalne tegelik tulumaksumäär Jaapanis 50 protsenti.

Negatiivne tähelepanu pidurdas Ridala projekti

Erja Järvis, Toshio Kawabe esindaja ja abi

Ridalas on veetud kanalisatsioon ja veetorud ning ehitatud teed. Millised majad täpselt tulevad, hetkel selge veel ei ole, kuna maha müüakse vaid krundid ning maja saab iga ostja ise valida.

Jaapanis tutvustab Toshio Kawabe oma Eesti-plaane 1000 lugejaga kuukirja kaudu, mida ise ka välja annab. Samuti annab Kawabe välja raamatu oma kinnisvaraprojektidest Eestis.

Enamik Kawabe projektide kliente on jaapanlased, kes on ostnud krunte, kuid on ka eestlasi ja teistest rahvustest inimesi.

Jaapanlastele meeldib siinne loodus, meeldib, et on sirged teed ning korrektsus. Meile teeb asja raskeks see, et jaapanlased tahavad, et kogu küla oleks valmis, kui nad kohale tulevad, olgugi et neile kuulub vaid üks krunt.

Koht on looduslikult kaunis, kiviviske kaugusel on meri, soe lahesopp ning vaade on jumalik.

Kevadel peaksime alustama majade ehitamisega ning võimalikult kiiresti asjaga edasi liikuma.

Ajakirjanduse negatiivsed märkused ja mõnede isikute vimm peatas näiteks ka Ridala projekti päris pikaks ajaks.

Kadrina projekt tekitab esialgu pigem kõhklusi

Eve Soppe, Uus Maa Rakvere büroo tegevjuht

Loomulikult on tegemist erutava teemaga, me ei tea, kuidas asi läheb ja kaua läheb, eks me ole alguses ikka pigem kõhklevad. Kui projektist aga asja saab, siis on tegemist kindlasti väga huvitava projektiga.

Kawabe on väga aupaklik ja soliidse olemisega, sinust alati heal arvamusel.

Oluline on tähele panna, et sellised projektid on aeglased, meie majandus aga väga kiire arenguga ning meie ise ülikärsitud. Tema on aga hoopis teisest kultuurist ja teiste võtetega. Kuna ta ei ole võtnud omale 10-liikmelist müügitiimi ning teeb asja vaikselt, lähebki aega.