Maapangas on umbes 530 miljonit likviidseid varasid, EVEA Pangas 200 miljonit ja ERA Pangas 90–100 miljonit krooni.
Raskeim olukord on ERA Pangas
ERA Panga hoiustajate lootused on kõige ähmasemad. Kuna kohtus vaidlustatud nõudeid on umbes sama palju kui pangas raha, ei saa enne suuremate kohtuvaidluste lõppu midagi välja maksta.
ERA Panga omanik Andres Bergmann vaidleb nõuete üle kokku umbes 100 miljoni krooni ulatuses, mistõttu vastav summa tuleb kohtuprotsessi lõpuni deponeerida.
“Minu prognoos on, et sel aastal küll väljamakseid ei tule. Ma ei tea ette arvata Bergmanni samme. Kui me peaks ka esimeses kohtuastmes võitma, saab ta ju edasi kaevata,” ütleb Üürike.
Maapangast võib esimesed väljamaksed teha kõige varem detsembris. Siis avanevad esimesed tähtajalised deposiidid, kus raha praegu seisab. Tähtajalistel deposiitidel seisab raha selleks, et intressid oleks võrdsed või kõrgemad kui inflatsioon.
Maapangal on võlanõudeid 1,3 miljardit, kohtuvaidlusi on umbes 150 miljoni krooni üle. Üürikese sõnul on aasta lõpuks võimalik välja maksta umbes 300 miljonit krooni. Avansilised väljamaksed peab kinnitama kohus.
EVEA Pangas on praegu selget raha umbes 200 miljonit, kaitstud nõudeid 466 miljonit krooni. Kuna seal ei ole väga palju kohtuvaidlusi, võivad võlausaldajad tõenäoliselt raha saada uue aasta alguses.
Pankrotipankade olemasolev raha on paigutatud suhteliselt võrdsetes osades Hansa-, Ühis- ja Merita Panka.
“Pankrotiprotsessi käigus pankrotivara reaalne väärtus kahtlemata väheneb. Üks meie suurematest vaenlastest on aeg,” tõdeb Madis Üürike. Ta selgitab, et aja jooksul võidakse kantida ära laenutagatised või nende väärtust vähendada, kuna pankrotis pangad ei ole jälginud tagatiste väärtust samaväärselt tegutsevate pankadega.
ERA Pangas on laenud jagatud nelja gruppi. Esimeses on probleemitult toimivad laenud, teises need, kus on väikeseid viiviseid, kolmandas need, kus on vaja realiseerida tagatis ja neljandas enam-vähem lootusetud.
Sel suvel müüdi esimese grupi laene Merita Pangale ja Krediidipangale 95 protsendiga lepingujärgsest väärtusest. “Kuna need olid pikaajalised, oli meil mõtet neist lahti saada,” ütleb Üürike.
Esimene grupp oli panga bilansis kirjas 100 protsendiga lepingujärgsest väärtusest, teine grupp 75 ja kolmas grupp 25 protsendiga. Neljanda grupi laenude bilansiline väärtus oli pangas ümmargune null.
Viivis kasvatab laenud hiiglasuureks
Viiviste ja leppetrahvide arvel võivad väikesed laenud olla kasvanud astronoomilisteks summadeks. “Näiteks oli ühel ettevõttel laen, mis algul oli sadades tuhandetes, kuid viivis oli üks protsent päevas ja nüüd on võlg 6 miljonit,” räägib Üürike.
ERA Panga puhul müüdi väikeste viivistega laene 80 protsendiga ERA Liisingule 2 miljoni väärtuses. ERA Liisingu omandas peamiselt Venemaal tegutsev ehitusettevõte AS Cueks, ettevõtet juhib kunagine Lääne-Eesti Panga juht Aare Sosaar.
“Meie saime võrreldes bilansilise väärtusega väikese võidu, aga nemad loodavad muidugi 100% tagasi saada,” ütleb Üürike teise grupi laenude kohta.
Kolmanda grupi laenud üldsummas üle 2 miljoni läksid ERA Liisingule kaubaks 40 protsendiga. Neljanda grupi laenude hind oli 10%, summa 85 miljonit.
“Oleks poole aasta pärast müünud, oleks nõue olnud juba astronoomiline, kuna summa pidevalt kasvab,” räägib Üürike.
Laenud müüdi kasumiga
“Me teenisime laenude müügiga kasumit. Ma olen tuttavatelt kuulnud, et need kes ostsid, Sosaare mehed, nendel on teised meetodid kui need, mida meie saame kasutada. Olen veendunud, et mõlemad pooled tegid hea äri,” ütleb pankrotitoimkonna esimees.
“Ma võin ju vaikida selle peale või lihtsalt öelda, et on nii,” vastab Üürike küsimusele, kas neid laene ei ole Eestis võimalik legaalsete meetoditega kätte saada,
Sosaar on ise kinnitanud inimsõbralike meetodite kasutamist laenude tagasisaamisel. Näiteks ei visatavat maksmata laenu tagatiseks olevast korterist laenajat välja ega müüdavat korterit maha, vaid korter läheb ERA Liisingu omandusse, laenaja võib oma kodus edasi elada ja tasub selle eest ajapikku liisingufirmale.
EVEA Panga puhul on korduvalt väidetud, et pangast oleks võinud veel elulooma saada ja et keskpank kiirustas panga sulgemisega.
Üürike vaidleb sellele vastu: “Arvatakse tihti, et pankrot tähendab olukorda, kus omakapital on kadunud. Õige pankroti definitsioon on see, et ettevõte on maksejõuetu. Ja seda ei ole Eestis täielikult taibatud. Kui omakapital on olemas, aga likviidset raha ei ole, võid ka pankrotis olla. EVEA Pangal oli palju pikaajalisi varasid, kuid lühiajalisi kohustusi. Kui inimesed oleksid läinud panka raha nõudma, oleks see puudunud.”
Möödunud nädalal käis ERA Panga pankrotitoimkond tutvumas panga omakapitali kuuluva kinnisvaraga.
“Kunagi ostis Bergmann mõnesaja rublaga Kaagvere mõisa abihooned, pankroti momendil olid need panga bilansis hinnatud 1,7 miljonile kroonile. Me käisime kohal — tõesti ainult varemed. Minu hinnangul on väärtus null või miinustes. Kui see ei ole inimeste petmine, siis ma ei tea, mis see petmise definitsioon on. Kuna varemed on muinsuskaitse all, tuleks nad taastada ja selleks kuluks vähemalt 10 miljonit,” väidab Üürike. “Mind huvitab, mida tegid audiitorid ja pangainspektsioon.”
Maksedistsipliin kukkus kokku
Pankade pankrotistumisel kukkus kohe kokku ka laenajate maksedistsipliin. “Kuskil Hiiumaal soovitas koguni üks jurist laenajatele, et pank on pankrotis ja nüüd pole enam vaja maksta,” sõnab Üürike.
Ida-Virumaal tegutseva jurist Ifret Mamedguseinovi sõnul sai ta kohtus õiguse, kui esindas Maapanga laenuvõtjat ülekohtuste nõudmiste vastu.
Kui pank 1998. aasta kevadel uksed sulges, ei teavitanud laenajat keegi, kuhu edaspidi tagasimakseid teha. Alles sügisel saatis pank kirja uue arvenumbriga, vahepealsete kuude eest aga nõudis viivist. Kui laenaja keeldus viivist maksmast, lõpetas pank laenulepingu ja nõudis kogu summa tasumist kümne päeva jooksul.
Laenuvõtja andis asja kohtusse ning võitis esimese ja teise astme kohtus, riigikohus aga keeldus panga kassatsioonikaebuse põhjal asja arutamast.
Kohtuotsuse järgi pidanuks pank lepingutingimuste muutmise laenuvõtjaga kirjalikult kokku leppima, samuti ei olnud tal õigust nõuda viivist aja eest, mil lepingus näidatud kontole ei saanud laenu tasuda.
Praegu on käsil kümneid kohtuasju, kus pankrotis Maapank oma kohustused unustanud laenajailt raha tagasi nõuab.
Pankrotiprotsesside lõpp on ebamääraselt kolmandas aastatuhandes.
Maapank
kaitstud nõudeid 1,3 mld krooni
tõenäoline protsent, mille hoiustaja tagasi
saab 50%
millal hakatakse väljamakseid tegema dets
2000–jaan 2001
EVEA Pank
kaitstud nõudeid 466 mln krooni
tõenäoline protsent, mille hoiustaja tagasi
saab 50%
millal hakatakse väljamakseid tegema 2001.
aasta algus
ERA Pank
kaitstud nõudeid 300 mln krooni
tõenäoline protsent, mille hoiustaja tagasi
saab 33%
millal hakatakse väljamakseid tegema ?
