Juhtide tasude avalikustamine muutub rangemaks

Uus raamatupidamise seadus kehtestab varasemast rangemalt ettevõtete tegevusaruandes juhtide palga ja soodustuste kajastamise kohustuse, mida enamik ettevõtteid praegu valdavalt ei täida.

Uude, sellest aastast kehtima hakanud, raamatupidamise seadusesse on rangemalt sisse kirjutatud kohustus avaldada ettevõtte tegevusaruandes tegevjuhtkonna ja kõrgema juhtorgani liikmete kõik aruandeaastal saadud tasud. Uute nõuetena ka neile antud soodustused, väljastatud garantiid ja potentsiaalsed kohustused. Uus säte hakkab puudutama 2003. aasta kohta koostatavat aruannet.

“See on küll asi, mis nüüd nõuab harjumist,” ütles Maksumaksjate liidu juhatuse liige Anne Nuut. Ta tunnistas, et tegevusaruandesse majandusaasta aruande ühe osana, suhtutakse üldiselt hoolimatult. Ettevõtete juhtide asemel, kelle kohustus see äriseadustiku järgi tegelikult on, teevad töö suhteliselt kuivas ja sisutus vormis ära raamatupidajad. “Raamatupidajatele võiks küll öelda, et nad katsuks teha nii, et tegevusaruanne tuleks ettevõtte juhtkonnalt, kes teavad, mis ettevõttes toimub ning millised on plaanid,” rääkis ta.

Rahandusministeeriumi ettevõtlustalituse juhataja kohusetäitja Hjalmar Liivik kinnitas, et juhtkonna tasude ja muude tulude avalikustamine tegevusaruandes on kindel seadusest tulenev kohustus. Kuna eesmärgiks ei ole teada saada kui palju juhtkonna liikmetest keegi palka saab, vaid tuua välja üldine juhtkonnale tehtud kulutuste suurus, piisab ka tasude ja soodustuste üldsummast, täpsustas ta.

Uue raamatupidamise seaduse kohaselt kaob suurel osal Eesti ettevõtetest tegevusaruande koostamisel ka hea audiitori järeldusotsuse saamisest tulenev motivatsioon ära. 2003. aasta aruande auditeerimiskohustus tekib uue seaduse kohaselt nimelt vaid nendel ettevõtetel, kelle netokäive ületab kuut miljonit krooni, bilansimaht on üle kolme miljoni krooni või kellel on enam kui viis töötajat. Äriregistri andmetel ületab käive kuut miljonit krooni vaid veidi üle kümnendikul Eesti äriühingutest.