Kahjukindlustusturg tõusukursil

Soodsad laenuintressid ja tarbimise jätkuv kasv suurendab kahjukindlustusturu mahtu. Lähiaastatel võib karta tariifide tõusu.

Pankade poolt pakutavad ahvatlevalt soodsad tingimused eluasemelaenu võtmiseks on hakanud jõudsalt kasvatama kahjukindlustuse mahtusid. Kuna laenu tagatiseks on tavaliselt soetatav eluase, siis selle kindlustamine on kohustuslik vähemalt nelja enamlevinud riski vastu. Nendeks on tulekahju, veeavarii, vandalism, loodusõnnetus. If Eesti Kindlustuse kindlustusdirektori Mihkel Uibopuu sõnul kasvab lähiajal kindlasti ka koduse vara nagu näiteks elektroonika kindlustamine, mida tänu pankade poolt pakutavatele erinevatele järelemaksuvõimalustele järjest enam ostetakse.

Osad seltsid prognoosivad lähiaastateks aga kindlustustariifide suurenemist. “Kindlustuse hinnad kajastavad igal ajahetkel riski ja kapitali hinda, mis on vajalikud konkreetse riski ülekandeks ja minu hinnangul enamuste kindlustusliikide hinnad Eestis tõusevad,” selgitab Salva Kindlustuse kindlustusdirektor Urmas Kivirüüt. Samas püüab ta kummutada müüti, et kindlustamine on hirmkallis ja seda endale lubada ei saa.

Lähitulevikus jääb olukord kindlustusliikide osas ilmselt sarnaseks olemasolevaga, nendib Kivirüüt. Uusi kindlustusliike on oodata kohustusliku vastutuskindlustuse suunalt, kuid need on enamasti kitsale professionaalsele tarbijaskonnale mõeldud nishitooted. Ühtlasi sõltub nende pakkumine sellest, kas kindlustustegevuse seadusesse kirjutatud klauslid omavastutuse mittekohaldamise ja limiteerimata summaarse kindlustuskatte osas muudetakse või mitte. Hetkel kehtiv seadusandlus välistab selliste kindlustusliikide pakkumise või siis muudab kliendi jaoks nende ostmise mõttetult kalliks. Ainukene suurem muutus kindlustusliikide osas võib toimuda kohustusliku tööõnnetuse- ja kutsehaiguskindlustuse seaduse vastuvõtmisel, kuid täna on selle vastuvõtmisaega veel vara prognoosida.

Suuremaks muudatuseks nii elu- kui ka kahjukindlustuses on jaanuarist kehtima hakkav võlaõigusseadus, mis kaitseb kindlustatud vara uue omaniku õigusi. Võõrandaja peab juba enne müümist otsustama, kas kindlustusleping läheb üle uuele omanikule või mitte. Kinnisasjade puhul läheb vara uuele omanikule üle kinnistusraamatusse kandmisel, mitte notariaalse lepingu allkirjastamisel. Kui õnnetus juhtub pärast vara üleminekut, on kindlustushüvitise saamise õigus uuel omanikul. Selts võib aga keelduda hüvitise maksmisest, kui kindlustusvõtja jätab vara müümisest või kinkimisest seltsi teavitamata. Kui “vana” omanik soovib saada tagasi “kasutamata” kindlustusmakset, tuleb kindlustuslepingu lõpetamiseks pöörduda kindlustusandja poole enne omandi üleminekut. Pärast omandi üleminekut ei ole “vanal” omanikul enam õigust nõuda kindlustuslepingu lõpetamist ega õigust saada tagasi “kasutamata” kindlustusmakse osa. Need õigused on üle läinud uuele omanikule.